/nginx/o/2020/01/05/12851841t1h9d21.jpg)
Humanistic Management Networki Eesti üksuse juht ja mesinike liidu aseesimees Rea Raus saatis keskkonnaminister Rene Kokale kirja, milles juhib tähelepanu metsaraie jätkusuutmatusele, kogukonnahuvide eiramisele, JOKK-skeemidele ja “metsa” mõistega manipuleerimisele.
““Metsa” mõiste on devalveeritud narruseni, metsa võrdsustatakse vaid istutatud või mahavõetud puudega. Ometi teame, et mets on sageli aastasadadega kujunenud keerukas ökosüsteem, mis pidevalt areneb. Metsas elab tuhandeid liike, kes on kohanenud just selle areaaliga. Metsauuenduse nime all istutatakse puupõlde,” märgib Raus kirjas, mis peale Koka on adresseeritud metsahoolekogu sertifikaadi auditeerijaile ja Nepconi esindajaile.
Mure Eesti metsades toimuva pärast ei ole ainult teaduste akadeemial, riigikontrollil, liikumisel Eesti Metsa Abiks ega lugematutel kogukondadel kõikjal riigis.
Rea Raus
“Mure Eesti metsades toimuva pärast ei ole ainult teaduste akadeemial (TA), riigikontrollil, liikumisel Eesti Metsa Abiks ega lugematutel kogukondadel kõikjal riigis. Mure on ka neil, kes eri töögruppides püüavad midagi olukorra parandamiseks teha,” seisab kirjas, mida Raus ühtlasi sotsiaalmeedias jagab.
Raus tuletab meelde, et juba 2018. aastal juhtis TA tähelepanu Eesti metsa majandamine pole enam mingil moel jätkusuutlik. Ka riigikontroll on sellele korduvalt tähelepanu juhtinud, talle on artiklites sekundeerinud teadlased ja ühiskonnategelased.
“Pühapaikades ja kaitsealadel toimuvatest raietest antakse Eesti Metsa Abiks sotsiaalmeedia kontol murega teada pea iga päev. Väheseid allesjäänud vanu metsi võetakse maha hoolimata sellest, et seal pesitsevad haruldased liigid, viimane juhtum on Kurgjalt, kus kohalikud elanikud on pildistanud raie käigus mahavõetud vanade puude vahel kõndivad metsiseid ja muid metsaelanikke,” kirjutab Raus.
/nginx/o/2020/01/05/12851842t1habf3.jpg)
Rausi sõnutsi nurisevad kogukonnad kõikjal Eestis nii RMK kui erametsa majandajatega, kes ei arvesta mingil moel kohalike huvide ega elurikkuse säilitamisega.
“Kaasamiskoosolekute eesmärk ei ole kogukondadega arvestamine, vaid kõvemal häälel ja aeglasemalt inimestele rääkimine, kuidas raiuma hakatakse. Seadused ei kaitse metsi ega kogukondi, vaid võimaldavad üle kriitilise piiri jätkusuutmatut metsamajandamist eri JOKK-skeemide abil,” kinnitab Raus.
Kõikjal Eestis nurisevad kogukonnad nii RMK kui erametsa majandajatega, kes ei arvestata mingil moel kohalike kogukondade huvide ega elurikkuse säilitamisega.
Rea Raus
“Minul kui FSC Eesti (Forest Stewardship Council ehk metsahoolekogu) ja rahvusvahelise FSC töögrupi sotsiaalkoja liikmel on raske selgitada nii ametialastel kohtumistel kui kogukondades, miks selline olukord jätkuvalt püsib ja käegakatsutavaid muutusi paremuse poole ei paista,” kirjutab Raus. “On raske mõista ka NEPConi rolli FSC sertifikaadi auditeerija ja jätkusuutliku metsamajandamise garandina. Nimelt on FSC sisu ja mõte metsade jätkusuutlik majandamine, kus sotsiaalseid, ökoloogilisi ja majanduslikke tegureid peaks võrdselt arvestama. Tänapäeva meediaruum ja teadlaste seisukohad annavad selge pildi vastupidisest. Kuidas on siis võimalik, et Nepconi auditid näitavad ilustatud pilti võrrelduna sellega, mida räägivad teadlased ja kogukonnad? Kas viga võib olla NEPConi ja FSC rahastusskeemides?”
“Kohalike kogukondade esindajad on kohati meeleheitele viidud, ma loodan siiralt, et Eestis ei soorita inimesed hingevalust enesetappe, nagu kuuldavasti Prantsusmaal metsavahtide hulgas on juhtunud,” märgib Raus. Ja küsib: kuidas Eestis hakata FSC- sertifikaati rakendama sisuliselt, et tagada tõesti jätkusuutlik metsamajandamine?
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)