Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/11/13/7308253t1hcaea.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2020/02/20/12955469t1h1eb9.jpg)
Tartu ülikooli Eesti mereinstituudi ihtüoloog Timo Arula on oma teadustöös jõudnud järeldusele, et sügiskuduräim väärib kohta eestlaste toidulaual, nagu see oli aastakümnete eest vähemalt saarerahva juures Kihnus, Muhus, Saare- ja Hiiumaal ja Ruhnus.
Parematel aegadel, kui rasvarikast räime ujus sügisel Liivi lahte kudema rohkem, jätkus seda suve viimaste kuude maiuspala Pärnusse ja sisemaalegi. Tegu oli nõutud kaubaga, ehkki läinud sajandi esimesel poolel maksis sügisräime kilo turul rohkem ahvenakilost, tundudes tänapäeval uskumatu.
