Timo Arula: Sügisene räim tuleks eestlastele meelde tuletada

Copy
Timo Arula uuris sügiskuduräime kaaspüüki kevadisel avamere traalimisel ja ilmnes, et igal aastal saab traalivõrkudes otsa ligikaudu 500 tonni sügiseti Liivi lahte kudema ujuvat räime.
Timo Arula uuris sügiskuduräime kaaspüüki kevadisel avamere traalimisel ja ilmnes, et igal aastal saab traalivõrkudes otsa ligikaudu 500 tonni sügiseti Liivi lahte kudema ujuvat räime. Foto: Mailiis Ollino

Tartu ülikooli ­Eesti mereinstituudi ihtüoloog Timo Arula on oma teadustöös jõudnud järeldusele, et sügiskuduräim väärib kohta eestlaste toidulaual, nagu see oli aastakümnete eest vähemalt saare­rahva juures Kihnus, Muhus, Saare- ja Hiiumaal ja Ruhnus.

Parematel aegadel, kui rasvarikast räime ujus sügisel Liivi lahte kudema rohkem, jätkus seda suve viimaste kuude maiuspala Pärnusse ja sisemaalegi. Tegu oli nõutud kaubaga, ehkki läinud ­sajandi esimesel poolel maksis sügisräime kilo turul rohkem ahvenakilost, tundudes tänapäeval uskumatu.

Vähe leidub Läänemeres kalaliike, millega kaasneb nii palju legende kui sügisel Liivi lahte kudema tuleva räimega. Räägitakse, et seda ei raatsinud kalurid müüagi, sest kõigepealt oli vaja soolata oma silgutünnid täis. Ja et see kala olnud soolatuna maits­vam heeringast.

Tagasi üles