Muinsuskaitseamet otsib looduslike pühapaikade inventeerijaid (1)

Meelis Kalme
, reporter
Copy
Hiiesaar Pärnu jões, 1976.
Hiiesaar Pärnu jões, 1976. Foto: A. Sillasoo

Muinsuskaitseamet kuulutas nädalapäevad tagasi välja hanke, et teha looduslike pühapaikade inventuur ajaloolise Pärnumaa viies kihelkonnas.

Eestis on hinnanguliselt 3000 looduslikku pühapaika, millest umbes 450 on kultuurimälestisena muinsuskaitse ja 90 üksikobjektina looduskaitse all. Pühapaikade säilimiseks on aga vajalik tagada, et info nende kohta oleks otsustajatele ja maaomanikele teada. Seetõttu ongi vaja kõik pühapaigad, mis pole sellisena muinsuskaitse all, ühtse metoodika alusel inventeerida.

Selle üldine eesmärk on koguda andmeid ja kanda pühapaigad maaomanike ja eri ametkondade jaoks avalikule kaardirakendusele, et planeerimis-, muinsus- ja keskkonnakaitselisi otsuseid langetades pühapaikadega arvestada ja tagada nende säilimine.

Looduslikud pühapaigad

Looduslikud pühapaigad on suure inimmõjuta rahvapärimuslikud ohverdamise, pühakspidamise, ravimise, usulise või rituaalse tegevusega seotud paigad või objektid. Need võivad olla nii metsatukad, mõni puu või puude rühmad, allikad, ojad, jõed, kivid, samuti künkad, orud ja pangad.

Andmed: keskkonnaagentuur

Muinsuskaitseameti andmetel olid looduslikud pühapaigad 2020. aasta alguseks juba inventeeritud ajaloolisel Harjumaal, Ida-Viru ja Lääne-Viru maakonnas. 2020. aastal tehakse inventuur veel Lääne-, Hiiumaal, Vormsil ja Pärnumaa kuues kihelkonnas.

Nädalapäevad tagasi kuulutaski muinsuskaitseamet välja hanke, et saada looduslike pühapaikade arvus selgust viies ajaloolise Pärnumaa kihelkonnas: Audrus, Hallistes, Karksis, Kihnus ja Tõstamaal.

Inventuuri tulemuste alusel võetakse kõige väärtuslikumad objektid kultuurimälestisena kaitse alla. Ülejäänud väärtuslikud objektid kantakse muinsuskaitseameti ettepaneku alusel pärandkultuuri kaardikihile. Pühapaigad, mis kaitse all pole, riiklikke piiranguid ei tekita, pühapaigast tulenevate piirangute arvestamine on maaomanikule vabatahtlik.

Inventuur toimub kultuuriministeeriumi arengukava “Eesti looduslikud pühapaigad. Uurimine ja hoidmine” raames ning projekti rahastab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Kuni 43 200eurose eeldatava hinnaga hanke pakkumiste esitamise tähtaeg on 1. september. Hanke võitja peaks tööd tegema poolteise aasta jooksul.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles