Algav ajujahihooaeg ajab loomad liikvele

Sügisene ajujahihooaeg on olnud jahimeestel pikaajaline traditsioon, mille eesmärk on tagada uluksõraliste kokkulepitud optimaalne arvukus. Foto: Eesti Jahimeest Selts

Homme algab uluksõraliste ehk põdra, punahirve, metskitse ja metssea ajujahihooaeg, mis võib suurendada metsloomade liikumist ja seda eriti nädalavahetusel.

Eesti jahimeeste selts kutsub seetõttu inimesi üles tähelepanelikkusele metsas ja asulavälistel teedel.

“Jahikoertega peetavate ühisjahtide tõttu võivad metsloomad tavapärasest rohkem liikuda,” ütles jahimeeste seltsi president Margus Puust. “Seetõttu palume liiklejatel olla tähelepanelikud, eriti nädalavahetustel, mil ajujahid toimuvad.”

Jahtide toimumisest annavad märku punastes ja oranžides vestides kütid.

Seltsi tegevjuht Tõnis Korts selgitas, et sügisese ajujahi eesmärk on uluksõraliste arvukust reguleerida teadlaste soovituste ja maakondlike jahindusnõukogude kokkulepete kohaselt. Jahimehed on tema sõnutsi eelkõige ühiskondliku tellimuse täitjad, hoidmaks ulukite arvukus soovitud piires, et ulukikahjusid ja ulukitega seotud liiklusõnnetusi oleks vähe.

Jahindusnõukogudes on kokku lepitud, et sellel jahiaastal kütitakse 4645 põtra ja 2495 punahirve. Teadlaste soovitusel oleks vaja sel hooajal arvukuse reguleerimiseks küttida 32 500 metskitse ja 7800 metssiga. Jahieeskirja järgi kestab ajujaht põdrale 15. detsembrini, metskitsele 31. jaanuarini, punahirvele 15. veebruarini ja metsseale jahikoeraga 31. märtsini.