Kui linnajuhtimises üksnes ei peaks asjad olema ausad, vaid ka näima ausad, siis hiljuti loodud Pärnu spordikeskuse loomine ja selle juhi leidmiseks korraldatud konkurss on löönud sellesse eetilisse postulaati mõra.
Pärnu spordikeskuse juhi valimisele kasvasid JOKK-skeemi kõrvad
Kui konkursi ajal levis info, et tulevast aastast loodava, linnavalitsuse hallatava asutuse juhiks püütakse sokutada kultuuri-, sotsiaal- ja spordivaldkonna abilinnapea Varje Tipu abikaasat Riho Tippu, kes praegu juhib Viljandi linnavalitsuse majandusametit, kuid on otsinud tööd suvepealinnas, siis pärast kuueliikmelise kogu otsust osutusidki kuuldused tõeks – Riho Tipp valitigi sellele ametikohale.
Oma abikaasa alluvuses ei saaks Riho Tipp mõistagi ametisse asuda, sest see oleks korruptiivne, aga kui spordirajatiste haldamine viia mõne teise abilinnapea kureerida, on plaan juriidiliselt igati korrektne.
Nii ei leia Pärnu linna spordibaase järgmisest aastast abilinnapea Tipu haldusalalt, kus need linna spordikooli juhtimise kaudu on seni paiknenud, vaid majanduse abilinnapea Mart Järviku alluvusest, kuhu loodav spordikeskus põhikirja järgi kuuluma hakkab.
Spordikeskuse juhi konkursil kandideeris 13 inimest, kellest vestlusvooru valiti neli ja kodutöö anti kolmele. Peale Tipu olid lõppvooru pääsejate seas Pärnu Postimehele teadaolevalt Rannastaadioni juht Tair Anton ja Paikuse spordikeskuse juhataja Roland Šimanis.
Konkursi komisjoni liige ja selle kõneisik Järvik kinnitas, et ehkki kõik kolmandasse vooru jõudnud kandidaadid olid tugevad, näitas viimaseks voorus teha antud kodune ülesanne, et Tipp oli neist pädevaim. “Koduses töös tuli lahendada kolm ülesannet ja tema töö oli kõige tugevam,” rääkis abilinnapea.