Mare Kerner: linnugripp on A-gripiviiruse kõrval poisike

Pärnu perearstikeskuse perearst Mare Kerner. Foto: URMAS LUIK/PRNPM/EMF

Tänavu 14. jaanuari seisuga on Eestis laboratoorselt kinnitatud 18 gripijuhtu, kusjuures A-viirust on diagnoositud 15 korral: Tallinnas, Põlvas, Rakveres, Tartus. B-viirust on diagnoositud kaks, C-viirust üks. Pärnus on pandud üks B-gripiviiruse diagnoos. Gripilaadseid haigestumisi tuleb kokku ligi 200.

Pärnu perearstikeskuse perearst Mare Kerner, inimesi hoiatatakse A-gripiviiruse eest. Mille poolest ta ohtlik on?

A-gripiviirusel (H3N2) on mitu alltüüpi, mitu antigeenset varianti. Ta muudab inimese organismis oma antigeenset struktuuri. See gripp annab kõige rohkem ülemiste hingamisteede katarri nähtudega haigestumisi, üldse rasket haigestumist. Ta on praegu kogu maailmas kardetumaid, ohustab eriti väikelapsi ja üle 65aastasi. Hollandis näiteks vaktsineeritakse eakaid riigi kulul, vältimaks tüsistusi ja surmajuhtumeid.

Vanematel inimestel on kroonilised haigused, nagu näiteks südamepuudulikkus, kõrgvererõhktõbi, gripi mõjul haigused ägenevad ja järgnevad tüsistused. Maailmas suri eelmisel aastal gripi tekitatud tüsistustesse ligi 500 000 inimest. Kui võrrelda jutte müstilisest linnugripist, mida eelmisel aastal oli kõigest 400 juhtu ja mille tekitatud tüsistuste tagajärjel oli 250 surmajuhtu, siis A-viiruse kõrval on linnugripp poisike.

Pärnus ja Pärnumaal on seni olnud tegemist ülemisi hingamisteid kahjustavate muude viirustega, nagu adeno- ja RSP-viirus, paragripp. Aga grippi ja respiratoorsetesse haigustesse nakatunud inimesed moodustavad perearsti praktikast 37 protsenti, see on suur arv.

Septembris oli õige aeg vaktsineerida. Kui praegu minna, kas see päästaks?

Kuna grippi haigestutakse oktoobrist aprillini, siis usun, et päästaks. Pärnu perearstikeskuses on võimalik end gripi vastu vaktsineerida. Kuna viirused on juba liikvel, soovitan ennetuslikku tegevust: liikumist värskes õhus, rahvarikastest kohtadest hoidumist, ruumide tuulutamist, sagedast kätepesu, vitamiinirikast toitu, puhkust, head und.

Kui tuleb väike nohu ja köha, mõjub selgi puhul hästi värske õhk ja mõõdukas liikumine. Kui aga inimene tunneb end juba halvasti, tuleks õhtul juua sooja raviteed meega, võtta Coldrexi. Kui pole palavikku, teeb head soe jalavann sinepipulbriga. Kurgukipitust leevendab auru hingamine, aitavad käsimüügivahendid.

Gripp on tegelikult raske haigus. Ta algab äkki, paari-kolme tunniga tõuseb palavik 39-40 kraadini. Pea valutab, kurk võib olla kibe, lihased ja liigesed valutavad, esineda võib kõhulahtisust. Soovitan võtta ühendust oma perearstiga, kes tunneb ja teab oma haigeid, nende kroonilisi haigusi, tänu sellele annab parimat nõu. Üldiselt peab palavikuhaige palju jooma. Kui on isu, ka sööma, aga kergemat toitu.

Kas on võimalik, et haigestunu võib nakatuda uude viirusesse?

On küll võimalik, et tekib uus nakatumine. Palavikuga haige peaks olema kolm-neli päeva voodis, samal ajal tuleb arvestada sellega, et ta on võimeline nakatama kaasinimesi seitse päeva.

Krooniline haige võtab küll gripirohtu, põhihaiguse omad jätab võtmata – liiga palju keemiat! Kas ta teeb õigesti?

See on täiesti vale käitumine. Kui põhihaigus ei ole kontrolli all, ohustab viirushaigus seda rohkem. Mitte mingil juhul ei tohi krooniline haige oma igapäevaseid ravimeid võtmata jätta, vaid peab neile lisaks gripirohtusid võtma. Kui ta põhihaiguse rohud jätab võtmata, võivad sel olla väga rasked tagajärjed. Ravimite kartuse kohta ütleksin seda: meie apteekrid ainult imestavad, kui palju rohtusid-toidulisandeid ostavad meilt soomlased ja kui palju nad neid võtavad. Eestlane tarbib palju vähem ravimeid. Aga soomlaste eluiga on meie omast kõrgem.