Omavalitsuste kõrgeimad tipud pandi kaardile

Meelis Kalme
, reporter
Copy
Pärnumaa valdadest asub mõõdetud kõrgeim tipp – 80,9meetrine Rehemaa mägi – Saarde vallas Leipste külas.
Pärnumaa valdadest asub mõõdetud kõrgeim tipp – 80,9meetrine Rehemaa mägi – Saarde vallas Leipste külas. Foto: Urmas Luik

Maa-amet kaardistas Eesti kohalike omavalitsuste kõrgeimad tipud ja pühade puhul tähistas need kaardirakenduses päkapikumütsiga.

Maa-amet võttis aluseks viimase nelja aasta aerolaserskaneerimise maapinna kõrguspunktid ja kandis kaardile iga kohaliku omavalitsuse kõrgeima mäe või künka.

“Kui Lõuna-Eesti kohalikes omavalitsustes on kõrgeimad tipud üle 200meetrised, siis Lääne-Eesti rannikul ja saartel võib kohaliku omavalitsuse kõrgeim tipp jääda vahemikku 10–14 meetrit üle Amsterdami nulli,” märkis ameti geoinformaatika osakonna juhataja Maili Hirlak.

Hirlak selgitas, et kui panna kohalikud omavalitsused kõrgeima tipu järgi pingeritta, on esikohal Rõuge vald, kus kõrgub Suur-Munamägi (317,4 meetrit), teiseks jääb Võru vald, mille kõrgeim tipp on Korgõmägi (230,1) ning kolmandaks Setomaa vald tänu Maaniidü mäele (225,4).

Madalaima tipuga kohalikud omavalitsused on mere poolt lähenedes Kihnu vald (Liivamägi, 10,3 meetrit), Loksa linn (12,1) ja Vormsi vald (13,5).

Pärnumaa valdadest asub mõõdetud kõrgeim tipp – 80,9meetrine Rehemaa mägi – Saarde vallas Leipste külas. Järgnevad 65,2 meetri kõrgune tipp Häädemeeste vallas Urissaare külas ja 62 meetri kõrgune tipp Põhja-Pärnumaal Kõnnu külas.

Enamik tippe on looduslikku päritolu mäed, ent iga neljas on inimtekkeline, näiteks tuhamägi või karjäär. Poolel tippudest ei ole kohanimeregistri järgi mäe nimetust.

“Kui tipul veel nime pole, saab igaüks kohalikule omavalitsusele või kohanimenõukogule teha nime määramise ettepaneku, et nimi seejärel maa-ameti kohanimeregistrisse ja kaartidele jõuaks,” rääkis Hirlak.

2018. aastast kasutab Eesti sarnaselt teiste Euroopa riikidega absoluutse kõrguse ja sügavuse arvutamiseks Euroopa kõrgussüsteemi ehk Amsterdami nulli. Kroonlinna nullilt Amsterdami omale üleminek tõi Eestis piirkonnast sõltuvalt kaasa 15–24sentimeetrise absoluutsete kõrgusväärtuste tõusu. Näiteks Suur Munamägi, mille ametlik kõrgus oli Kroonilinna nulli põhjal 317,2 meetrit, sai kõrgusväärtuseks 317,4 meetrit.

Tagasi üles