Teel loomade varjupaigani astuti sammuke edasi

Copy
Pärnu loomade varjupaik koosneb praegu mitmest putkast.
Pärnu loomade varjupaik koosneb praegu mitmest putkast. Foto: Mailiis Ollino

Pärnu linnavalitsus nõustus, et praeguse Pärnu loomade varjupaiga maa ehk Raba 32 kinnisasja otsustuskorras hoonestusõigus tuleks koormata Pärnumaa omavalitsuste liidu kasuks, et saaks asuda ehitama ajakohast varjupaika.

Pärnumaa kuus omavalitsust leppisid mullu kokku ühistegevuses, et rajada uus varjupaik maakonna koduta ja hulkuvatele koertele-kassidele. Koostööga ei ole liitunud vaid meretagune Kihnu vald.

Ühine eesmärk on luua omanikuta ja hulkuvatele loomadele nüüdisaegsed hoiustamistingimused. Ajakohane loomade pelgupaik rajatakse hoonestusõiguse alusel senise varjupaiga asukohta Raba 32.

Pooled on kokku leppinud loomade varjupaiga ehitamise rahastamises Pärnumaa omavalitsuste liidu (POL) kaudu, mistõttu varjupaiga ehituskohustus ja teenuste tagamine jääb POLi ülesandeks.

Linnavalitsus tegigi täna volikogule ettepaneku nõustuda Raba 32 kinnisasja koormamisega POLi kasuks.

Pärnu loomade varjupaik on praegu sisse seatud peamiselt ehitussoojakutesse.
Pärnu loomade varjupaik on praegu sisse seatud peamiselt ehitussoojakutesse. Foto: Urmas Luik

POLi juhi Erik Reinholdi sõnutsi on maa hoonestusõiguse saamine eeldus, et varjupaika saaks ehitama hakata.

“Kui linnavolikogu on tänase otsusega nõus, läheb meil üles nii ehitushange ehitaja selgitamiseks kui operaatorihange, leidmaks ettevõte, mis hakkab varjupaiga tegevust korraldama,” selgitas omavalitsuste liidu juht, kes varjupaiga valmimistähtaega ei julgenud enne avaldada, kui ehitajaga leping alla kirjutatud.

30 aastaks seatava hoonestusõiguse seadmise eesmärk on kinnisasjale loomade varjupaiga hoone ehitamine ning loomade püüdmisteenuse, omanike kindlakstegemise ja varjupaiga teenuse osutamine.

Pärnu loomade varjupaiga ehitusest on räägitud aastaid.
Pärnu loomade varjupaiga ehitusest on räägitud aastaid. Foto: Urmas Luik
Tagasi üles