Viirusnakkustest domineerib rinoviirus

Endiselt on haigestumise oht. Foto: Sille Annuk

Möödunud nädalal pöördus ägedate respiratoorsete viirusnakkuste tõttu Eestis arstide poole 2945 inimest, kellest viiendiku moodustasid lapsed, ja praegu valitseb rinoviirus.

Kõige enam oli registreeritud pöördumisi Tallinnas, Tartumaal, Narvas, Ida-Virumaal ja Pärnumaal. Ühtegi kinnitatud gripijuhtu sel nädalal ei leitud. Jätkuvalt ringleb Eestis sel hooajal peamiselt rinoviirus.

Euroopa gripiseire võrgustiku ja Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel püsib nii Euroopa Liidus kui mujal maailmas grippi haigestumise intensiivsus jätkuvalt madal. Hügieeni- ja füüsilise distantsi hoidmise meetmed, mida on rakendatud, tõkestamaks SARS-CoV-2 viiruse levikut, on tõenäoliselt mänginud rolli ka gripiviiruse leviku piiramisel.

Ülemiste hingamisteede viirusnakkuse tunnused on üldjuhul nohu, köha, kurguvalu ja palavik. Paljudel juhtudel põetakse haigus läbi kergelt, väikese palaviku ja eriliste sümptomiteta. Kliinilise pildi järgi on raske eristada, millise viirusega konkreetselt tegu. Selle saab täpselt kindlaks määrata vaid viroloogialaboris.

Üldjuhul piirduvad haigusnähud ülemiste hingamisteedega, sümptomiteks nohu, köha ja väike palavik. Kuid nagu gripi puhul võib ka paragripi, RSV ja adenoviiruste nakkuse korral tekkida kopsupõletik. Spetsiifiline ravi puudub. Vajadusel kasutatakse haigusnähte leevendavat, toetavat ravi: palaviku alandamine, valuvaigistid, rohke vedeliku joomine ja hingamist kergendavad ravimid.

Gripp on äge viiruslik haigus, mis levib puhangute, epideemia ja pandeemiana. Kõige enam haigestuvad grippi lapsed, kuid haiglaravi vajavad ja surevad peamiselt eakad, krooniliste haigustega inimesed.