Pärnakad arutasid üleujutuseks valmistumist

Kristo Niglas
, Reporter
Copy
Ümarlaual arutati, kuidas valmistuda paremini üleujutusteks nagu 16 aastat tagasi jaanuaritormi ajal.
Ümarlaual arutati, kuidas valmistuda paremini üleujutusteks nagu 16 aastat tagasi jaanuaritormi ajal. Foto: Ants Liigus

Päästeameti Lääne päästekeskus kutsus täna Pärnu linna üleujutuse teemalisele ümarlauale kokku riigiasutuste, linna ning siin elutähtsaid teenuseid tagavate ettevõtete esindajad ja teadlased, et saada parem ülevaade üleujutuse riskidest, mille alusel järjepidevalt rakendada ennetavaid abinõusid.

Ühtlasi andsid asutused ülevaate, kuidas nad üleujutuseks valmistuvad.

Lääne päästekeskuse ja regionaalse kriisikomisjoni juhi Heiki Soodla sõnul on tähtis, et kõik osalised saaksid täpselt aru oma rollist ja ülesannetest kriisiks valmistumisel ning täidaksid neid. “Hea meel on tõdeda, et Pärnu linn, Pärnu Vesi ja Elektrilevi on välja töötanud oma kriisiplaanid ja parandavad taristu üleujutuskindlust,” ütles Heiki Soodla. Ta lisas, et hädaolukorra riskide maandamise edu tagab eeskätt üleujutuskindel taristu, mille rajamine sõltub kohalike omavalitsuste ja elutähtsaid teenuseid osutavate ettevõtete initsiatiivist.

Omavalitsustele, omavalitsuste liitudele ja vee-ettevõtetele pakutakse keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) kaudu üleujutuste riskide maandamise projektide toetuseks rahalist abi. “Ulatuslike veetõkete rajamine on küll ülikallis, kuid väikemate tööde, näiteks pumplate veekindlamaks ehitamise ja oluliste objektide jaoks kaitsevallide või nende juurde viibekraavide rajamisega saab ka palju ära teha,” loetles Soodla. “Tähtis on olemasolevaid võimalusi kriisiks valmistudes maksimaalselt ära kasutada.”

Pärnu üleujutused on eeskätt loodusnähtused, mida kliimasoojenemine võib enam kaasa tuua ja seetõttu tuleb nendeks tulevikus valmis olla. Kui ennustatavaid suuremaid üleujutusi toimub suvepealinnas sajandi jooksul kolm kuni viis korda ja need on lühiajalised, siis praegu on oluline parandada taristu vastupidavust ja suuta kõrvaldada üleujutuse tagajärjel tekkivaid ohte ja kahjusid kiiresti.

Tänu praegustele prognoosisüsteemidele saadakse ujutustest teada vähemalt 48 tundi enne. Selle põhjal teavitatakse elanikke varakult ohtudest, evakuatsiooniks valmistumise vajadusest ja alustatakse liikluse piiramist võimaliku üleujutuse aladele.

Skype’i vahendusel peetud ümarlaual osalesid Pärnu linna, politsei- ja piirivalve-, päästeameti, häirekeskuse, Kaitseliidu, KIKi, Tartu ülikooli esindajad.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles