Pärnumaa kõrgeima tunnustuse saajate seltskond täieneb nelja isikuga
11. jaanuar 2021, 11:55
/nginx/o/2021/01/11/13570499t1h5439.jpg)
Pärnumaa omavalitsuste liit (POL) otsustas omistada sel aastal Pärnumaa kõrgeima tunnustuse ehk vapimärgi ettevõtja Aadu Juhkentalile, arst Raido Paasmaale, logistik Avo Rahule ja kauaaegsele omavalitsusjuhile Siim Suursillale.
Aadu Juhkental on Vändras asuva OÜ Valley omanik. Valley on Eestis ainulaadne ettevõte, mi 1996. aastast on tootnud vaipu käsitaftingu meetodil.
Tooteid müüb firma peamiselt Euroopasse ja Skandinaavia maadesse nii eramute, hotellide, restoranide kui suuremate projektide tarbeks.
Vändra kandi suurima tööandja vaipu tetakse üle maailma
Iga vaip valmib käsitööna konkreetse tellija interjööri sobivana. Vändras on kootud vaipu presidendi residentsi Kadriorgu, Portugali saatkonda Leedus, Kempinski ja Hyatti keti hotellidesse.
Kodumaal hakkavad silma Valga Jaani kiriku stiilne peauksest altarini laotuv vaip ja Pärnus Hedoni spaahotelli ja Tervise Paradiisi kootud, interjööriga sobitatud vaibad – need on kui kunstilooming. Juhkental on võtnud südameasjaks annetada igal aastal üks vaip mõnele kirikule. Nii on viimastel aastatel saanud kingituseks vaiba Vändra ja Tori kirik.
Juhkental oma firmaga on tuntud kunstiedendaja ja ajaloopärandi toetaja. Näiteks võib tuua Endla teatri sammassaalis toimunud, koduriigi juubelile pühendatud vaibanäituse „Me armastame Eestit”.
Ligemale 60 töötajaga Valley on piirkonna üks suuremaid tööandjaid.
Kohaliku inimesena on Juhkental kaasa löönud kohaliku omavalitsuse töös. Ta on Vändra kandi ettevõtjate ümarlaua üks eestvedajaid, panustanud nii spordi kui kultuuri heaks.
Saarlaslikult põikpäine ja nõudlik
Raido Paasma töötab Pärnu haiglas 1997. aastast ja on 2001. aastast tänini haigla anestesioloogia-, operatiiv- ja intensiivravi teenistuse juhataja. 2013. aastal lõpetas ta Tartu ülikooli arstiteaduskonna doktorantuuri ja kaitses filosoofiadoktori kraadi metanoolimürgistust käsitleva tööga.
Paasma on hinnatud anestesioloog ja ajakohase anestesioloogia- ja intensiivravi looja Pärnumaal. Tema algatusel moodustati 2001. aastal haiglas teenistus, mis korraldab anestesioloogia- ja intensiivravi, operatsiooniosakonna ja valukabineti tööd ning sterilisatsiooniteenuse osutamist. Ta vastutab Pärnu haigla meditsiinilise valmisoleku eest, et töötada hädaolukorras, ja koordineerib haigla tööd kriisiajal.
Paasma vastutab COVID-19 pandeemia ajal Pärnu haigla kriisimeeskonna töö eest ja osaleb Põhja-Eesti meditsiinistaabis, mis juhib haiglatevahelist koostööd.
Paasma eestvedamisel on Pärnu haiglasse loodud valukabinet. Tema abiga moodustati 2008. aastal praegu terviseameti juures tegutsev mürgistusteabekeskus, mis on usaldusväärseim mürgistusteabe infoallikas nii tervishoiutöötajatele kui abivajajatele.
Paasma on Eesti anestesioloogide seltsi juhatuse liige. Ta on esinenud nii Eesti kui rahvusvahelistel anestesioloogia-intensiivravi ja erakorralise meditsiiniabi konverentsidel, samuti on ta katastroofimeditsiini, erakorralist meditsiiniabi, valuravi ja mürgistusi käsitleva õppe- ja juhendmaterjali autor või ekspert-toimetaja.
Paasma on Eesti päästemeeskonna meditsiinirühma juht, kes osalenud rahvusvahelistel katastroofimeditsiini õppustel ja missioonidel kriisipiirkondades Indoneesias, Pakistanis ja eksperdina Haitil.
Kolleegide sõnutsi võib Raido Paasma olla saarlaslikult põikpäine ja nõudlik, aga seda kõike selleks, et tagada patsientidele kõrge kvaliteediga ja ohutu tervishoiuteenus. 2002. aastal tunnustas president Paasmat Eesti Punase Risti teise klassi teenetemärgiga kiire ja tõhusa tegutsemise eest metanoolikatastroofi ajal.
Pärnu ühistranspordiskeemi aju
Pärnumaa ühistranspordikeskuse vanemlogistik Avo Rahu korraldab maakonna ühistransporti aastast 2000, kui ta asus tööle maavalitsuse transpordinõunikuna. Enne seda töötas ta aastaid maavalitsuses energeetikanõunikuna.
Rahu oli üks maakonna ühistranspordiuuringute algatajaid, et kujundada ümber kogu maakondlik ühistranspordisüsteem ja luua Pärnumaa ühistranspordikeskus, kus tema vastutusvaldkond hõlmab nii maakondlikku kui maakondade vahelist avalikku bussiühendust, Pärnumaa väikesaartele laevaliikluse korraldamist, varem ka lennuühendust Kihnuga.
Kihnu ja mandri vahelise ühenduse suurepärase korraldamise eest pälvis Rahu 2014. aastal Kihnu aukodaniku tiitli.
Tänu igapäevasele suhtlusele elanike, kohalike omavalitsuste, maanteeameti, bussijuhtide ja vedajafirmadega on Rahu saavutanud, et kohalik ühistranspordisüsteem on sõitjakeskne, pidevas arengus ja vastab muutuvatele oludele.
Targa, tasakaaluka, koostöömeelse ja ettenägeliku spetsialistina on Rahu suutnud tagada kogu Pärnumaa ühistranspordisüsteemi toimimise nii heal kui keerulisel ajal. Ta on aktiivselt kaasa löönud avalikus elus: muutuste ajajärgul Eesti Komitee liikmena ja hiljem üle 15 aasta toonase Tahkuranna vallavolikogu liikmena.
Rahu on olnud Pärnu maakohtu kaasistuja, maanteeameti liinilubade komisjoni ja maakonna liikluskomisjoni liige.
Audrus sündinud projekt leidis järgijaid üle Eesti
Pikaaegne kohaliku omavalitsuse juht ja ettevõtja Siim Suursild tegutseb pärast põllumajandusülikooli lõpetamist aastal 1994 aktiivselt Pärnumaal. Ta on loonud pereettevõtte, samuti töötas Suursild AS Pärnu Meierei müügidirektori ja juhatajana ning seejärel Sulatatud Juustu Tootmise ASi juhatajana.
2002. aasta märtsis asus Suursild tööle avalikku sektorisse, kui sai Audru vallavalitsuse majandusnõunikuks. Selles ametis arendas ta valda ligemale kümme aastat. 2009. aasta lõpus valiti ta Audru vallavolikogu esimeheks. Selle kõrvalt kuulus ta Pärnumaa omavalitsuste liidu (POL) juhatusse. POLis töötades valmisid Suursilla eestvedamisel kümme välikorvpalliväljakut Pärnumaa kaheksas omavalitsuses, samuti panustas ta Pärnu linna ja lähiümbruse võrgustikke siduva teemaplaneeringu koostamise, Suur-Pärnu turismisihtkoha väljaarendamise kava ja Pärnu lennujaama rekonstrueerimise projekti elluviimisse.
2011. aasta otoobris valis vallavolikogu Suursilla Audru vallavanemaks. Tema algatusel sündisid piirkondadesse multifunktsionaalsed keskused, kuhu toodi kokku eri teenused. Audru vallamajast sai teeninduskeskus, kus said endale ruumid tervisetöötajad, politsei ja postkontor, Aruväljale ehitati uus hoone lasteaia, rahvamaja ja raamatukogu tarbeks, lõppes Audru kooli rekonstrueerimine, rajati Audru parki uus laululava ja lõpetati paljude valla allasutuste hoonete ümberehitamine.
Suursilla visioonist sündis juhtprojekt, mis oli esimene omalaadne kogu riigis: valla bussipeatused said päikesepatareidel valgustid ja see lahendus leidis suure hulga järgijaid kogu Eestis.
Suursillal oli võtmeroll Audru valla ühinemisel Lavassaare vallaga 2013. aastal ja ta siiani maakondliku koostöö suur toetaja.
Vallavanema tööd tegi Suursild kuus aastat, kuni kohalike omavalitsuste valimiseni, mil Audru vald liitus Pärnu linnaga. Edukas vallajuht valiti Pärnu abilinnapeaks, kus ta vedas 2,5 aastat majandust.
2020. aasta suvest töötab Suursild Häädemeeste vallavalitsuses abivallavanemana, olles samal ajal Pärnu linnavolikogu liige.
Suursild pole panustanud Audru ja Pärnumaa arengusse üksnes ettevõtjana ega avalikus sektoris, vaid ta on olnud aktiivne Pärnu Rotary klubis ja Liivi lahe kalanduskogus.
Samuti on Suursild perega üles ehitanud kodukülas tänini tegutseva põllumajandusettevõtte.
Vapimärgid antakse üle esimesel võimalusel, kui koroonaviirus on riigis taandunud.