/nginx/o/2023/01/25/15099457t1h6be9.png)
/nginx/o/2021/01/27/13598460t1h7d29.jpg)
Kõige populaarsemaks paariminekupäevaks osutus eelmisel aastal Pärnus 20. veebruar, mis moodustas kahtedest ja nullidest koosneva numbrikombitnatsiooni 20.02.2020.
Abielu sõlmijate rekord sündis erilise numbrikombinatsiooniga päeval
Pärnu perekonnaseisutoimingute ja rahvastikuregistriteenistuse juhataja Kristina Artma sõnutsi meeldivad inimestele erilised numbrikombinatsioonid ja paljud paarid soovivad kooselu just mõnel sellisel kuupäeval vormistada.
“Tuleb tõdeda, et viimastel aastatel ei ole ühe kindla numbrikombinatsiooni eelistamine enam nii laialt levinud trend kui 2000ndate alguses. Mille vastu aga alati suurt huvi tuntakse, on suvi. Praegu on küll alles jaanuar, kuid juba on üsna mitu paari avaldanud soovi abielluda tänavu mai lõpus või juuni alguses. Siin mängib ajavalikul rolli ilm: viimastel aastatel on mai lõpus ja juuni alguses olnud väga ilusad soojad ilmad,” ütles Artma.
Läinud aasta veebruar oli Pärnus tavatult menukas pulmakuu, sest siis registreerisid siinsed perekonnaseisuametnikud veerandsada abielu. Võrdluseks: 2019. aasta veebruaris sõlmisid nad vaid kaheksa abieluliitu.
Kosjanõu pidajate kavatsused sõltuvadki suurel määral sellest, mis toimub ümberringi.
Näiteks läinud aasta puhul mõjutas koroona abiellujate plaane üsna tuntavalt.
Leidus paare, kes koroona tõttu registreerimisaja tühistasid, ja võib arvata, et päris paljud jätsid koroonapiirangute tõttu avalduse üldse esitamata.
Kokku sõlmiti mullu Pärnu linnavalitsuse perekonnaseisutoimingute ja rahvastikuregistriteenistuses mullu 236 abielu. See on 46 võrra vähem kui 2019. aastal.
Perekonnaseisuandmete põhjal oli Pärnus eelmisel aastal vanim paari läinud peigmees 69- ja pruut 64aastane, noorim peig 22- ja mõrsja 18aastane.
Kuigi perekonnaseisuametnikud registreerisid mullu abielusid ka Pärnu rannas ja sügaval metsa sees, eelistasid pidulikumat tseremooniat soovinud paarid tähtsaks elusündmuseks Pärnu linnavalitsuse suurt saali. Mitu pulmatseremooniat toimus Pärnu muuseumis.
“Küllap inspireeris paare asukohavalikul muuseumis avatud näitus “Tanu alla”,” märkis Artma.
Välisriigis naitumiseks väljastas Pärnu perekonnaseisutoimingute ja rahvastikuregistriteenistus Eesti kodanikele 19 abieluvõimetõendit. Abielluda sooviti Rootsis, Mongoolias, Türgis, Venemaal, Egiptuses, Soomes, Kolumbias, Šveitsis ja Valgevenes.
2020. aastal tehti siinses perekonnaseisutoimingute ja rahvastikuregistriteenistuses 5643 kannet ehk perekonnasündmustega seotud toimingut. Üle poole kõigist neist toimingutest olid eri elukohaga seotud.
Sünde registreeriti Pärnus mullu 484, abieludest sündis 157 last, isadus võeti omaks 308 korral ja 19 korral registreeris sünni üksikema.
Lahutati 87 abielu ja nimemuutmisi vormistati 110, soo andmeid muudeti kahel korral.
Korduvaid perekonnasündmuse tõendeid väljastati 342.