:format(webp)/nginx/o/2019/10/22/12677631t1ha436.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/02/04/13612844t1hf1a4.jpg)
Eesti jahimeeste seltsi teatel on Pärnumaal sel jahihooajal kütitud 21 hunti ja kuus šaakalit, Lõuna-Pärnumaal võib lasta veel viis metsakutsut.
Eestis on kokku kütitud 123 hunti ja valdav osa küttimismahust on täidetud: keskkonnaamet andis tänavu loa lasta 140 isendit.
16 sutt kütiti Lääne-Virumaal ja Raplamaal, 13 Järvamaal, 11 Harju- ja Võrumaal, seitse Põlva- ja Viljandimaal, viis Läänemaal ja Ida-Virumaal, neli Jõgeva- ja Tartumaal ja kaks Valgamaal.
Pärnumaaga seotud ohjamisaladest on küttimismaht täidetud Pärnu-Rapla ja Lääne-Pärnumaal. Lõuna-Pärnumaa jäägritel on kaheksast hundist tabamata kolm, kuna piirkonda sadas hundijahti hõlbustav lumi maha hiljem kui mujal. Pärnu-Viljandi jahipiirkonnas võsavillemeid ei jahita, et Soomaa metsamassiivides säiliks tugev ja terve kari.
Et Harjumaal lasti üks isend eriloaga, tohib Eestis küttida veel 18 hallivatimeest.
/nginx/o/2021/02/04/13612845t1haa0b.jpg)
27. jaanuari seisuga on riigis lastud 15 šaakalit, kõik Lääne-Eestis: üheksa Lääne- ja kuus Pärnumaal. Šaakali arvukus suurenes aastatel 2012–2018, tunamullu see langes. Kui 2017.–2018. jahiaastal kütiti 76 isendit, siis jahihooajal 2018/2019 langes tabatute arv 26ni ja 2019/2020 lasti vaid seitse šaakalit. Osaliselt oli põhjus viimaste aastate kehvades lumeoludes, mis mõjutasid ka hundijahti.
