Politsei algatas juurdluse Vändra valla suhtes

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Vändra vallavanem Peeter Reimann.
Vändra vallavanem Peeter Reimann. Foto: URMAS LUIK/PRNPM/EMF

Lääne politseiprefektuuri ametnikud korraldasid esmaspäeval läbiotsimise Vändra vallamajas ning võtsid kaasa arvuteid ja dokumente seoses läinud nädalal käivitatud kriminaaluurimisega.


Lääne ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja kohusetäitja Carol Merzini sõnutsi alustas politsei kriminaalmenetlust ametiasutusele valeandmete esitamise paragrahvi järgi, kontrollimaks vallaametnike tegevuse seaduslikkust. Samal ajal ei soovinud prokuratuur uurimise huvidele viidates täpsustada, mis valdkonnas vallaametnike tegevus uurijatele huvi pakub. Seni pole kedagi kahtlustatavaks tunnistatud.



Erateed luubi all


Vändra vallavolikogu rahvaliitlasest esimees Ilmar Teevet ütles BNSile, et uurimine puudutab eraomandis teede avalikku kasutusse andmist. Sama paragrahvi ehk ametiasutusele valeandmete esitamise alusel käivitas Lääne politseiprefektuur kriminaaluurimise Häädemeeste valla tegevuse suhtes.



Vändra reformierakondlasest vallavanem Peeter Reimann märkis, et politsei huviorbiidis on kõik, mis puudutab valla hooldatavaid teid ja nende rahastamist.



Kommenteerides Vändra valla vastu algatatud uurimist ,kinnitas Reimann, et valla eelarves teede hoolduseks ja remondiks ette nähtud raha on kasutatud sihtotstarbeliselt ja seadust rikutud ei ole.



“Põlluteid ja selliseid kohti, kus keegi ei käigi, me avalikku kasutusse võtnud pole. Meil on ilusad kruusateed, kraavid ääres, enamjaolt võsa niidetud. Küll on lepingud eramaaomanikega kirjalikult sõlmimata ja ma arvan, et see on enamiku Eesti valdade probleem,” tähendas Reimann.



Valla kommunaalasutuse juhataja Taivo Himmaste märkis, et 2003. aastal, kui ta valda tööle tuli ja alustas teeääri katnud võsa tõrjega, sai kohapeal elavate maaomanikega erateede hooldamise ja avaliku kasutamise suhtes suusõnaliselt kokku lepitud. Kirjalikud lepingud on maaomanikega tõepoolest sõlmimata, kuid see on põhjustatud pigem ülesande ajamahukusest.



Kiri Austraaliasse


2005. aastast alates, kui riik erateid avalikuks kasutuseks teeregistrisse panema hakkas, on Himmaste mõnekümnele maaomanikule lepingu postiga saatnud, kuid neist vaid paar on jõudnud allkirjastatuna vallamajja tagasi.



“Kaugeim maaomanik elab Austraalias ja vald pole nõus mulle sinna komandeeringut andma,” muigas Himmaste. “Omal ajal oli riigi poolt nõue, et inimestele tuleb maa ühes tükis tagastada ja teed sisse mõõta, tulemus on nüüd käes,” nentis ta tõsinedes. Vändra vallas tuleb leping sõlmida 127 maaomanikuga.



Teisipäeval Vändra vallavolikogu istungil seati Himmastele ülesandeks saada eramaaomanikega teede avaliku kasutamise lepingud korda maiks. Lepingud sõlmitakse käesoleva aasta seisuga, mitte tagasiulatuvalt, nagu seda püüti teha Häädemeeste vallas.



“Olen veendunud, et valla raha on kasutatud seaduslikult ja kõiki parimaid norme ning tavasid järgides. Samas olen valmis igakülgseks koostööks uurimisorganitega. Kui peaks tuvastatama valla poolne rikkumine, siis pean ainuvõimalikuks võtta ka vastutus,” kinnitas Reimann.



Vallavanem märkis, et tema kohustus on seista valla hea toimimise eest. “Teeme oma igapäevast tööd eelkõige valla elanike heaolu nimel. Loodan südamest, et see uurimine ei pidurda kuidagi valla positiivseid arenguid,” lisas ta.

Tagasi üles