Seadusemuudatused pikendavad linnurahu kaitsealadel

Linnupesa munadega. Foto: Sille Annuk

Keskkonnaministeeriumi teatel saadeti kooskõlastusringile looduskaitseseaduse muudatused, mis määravad loomade sigimisperioodil raietööde keelu kaitsealadel 15. aprillist kuni 15. juulini. Samuti on plaanis muuta metsaseadust, mis lubab valitsusel piirata raiet kuni kaheks kuuks.

Keskkonnaminister Tõnis Möldri selgituse kohaselt keskendub seadusemuudatus eelkõige suure mõjuga häiringutele, mis takistavad linnustiku soodsat seisundit saavutamast. “Raiete lauskeelu kehtestamine ei ole võimalik, sest see oleks ebaproportsionaalne, sisuliselt iga inimtegevus häirib linde ja loomi,” lausus ta.

Minister rõhutas taas, et kevadiste häiringute tuvastamisel ja tegevuse piiramisel tuleb läheneda juhtumipõhiselt ning lähtuda mõistlikkuse ja proportsionaalsuse põhimõttest. Linnurahu järele valvab keskkonnaamet, kuhu selle aasta 21. juuni seisuga on laekunud 137 kaebust metsaraiete kohta, millest 39 puhul on tehtud peatamisotsus. Neist üheksa puhul leitu kaitsealune liik. Vaideid on esitatud kaheksale otsusele.

Peale linnurahu on teisigi muutusi.

Kaotatakse riigi ostueesõigus sellise kinnisasja võõrandamisel, mis asub ranna ehituskeeluvööndis, esimese kaitsekategooria liigi püsielupaigas, kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndis, kaitse- või hoiualal.

Suurendatakse juriidiliste isikute karistusmäärasid: maksimummäär peaks tõusma üle kümne korra: 32 000 eurolt 400 000ni. Täpsustatakse ka väärteokoosseise: senise üheksa väärteo asemel on eraldatud 34. Samuti korrastatakse loodusele tekitatud kahju hüvitamise sätteid, tunduvalt tõstetakse esimese kaitsekategooria liikide ja suurkiskjate hävitamise ja/või kahjustamisega tekkivat keskkonnakahju määra.

Kiskjakahju ennetuseks on plaanis tõsta abinõude kulutuste piirmäära, mis peaks vähendama loomakahjusid ja selle hüvitamiseks tehtavaid kulutusi.

Metsaseaduses kavandatud muudatusega vähendatakse mitme eraldise piires paikneva lageraielangi maksimumpindala seitsmelt hektarilt viieni ja kaotatakse erand kasvukohatüüpide puhul, kus oli lubatud kuni viie hektari suurune raie. Kehtima jääb kahehektarine pindalapiirang loo ja sambliku kasvukohatüübi puhul. Samuti jääb kehtima võimalus raiuda viiest hektarist suuremaid lanke, kui see jääb ühe metsaeraldise piiresse.

Jahiseaduse muudatusega tõstetakse uluki ebaseadusliku hukkamisega keskkonnale tekitatud kahju ülemmäär 8000 euroni ja võimaldatakse jahiloa elektrooniline väljastamine.