Pärnumaa elanike tervis ja heaolu näitab paranemist

Pärnumaalane tervise üle ei kurda, sest põdural pole jääauku asja. Foto: Ants Liigus

Eesti maakondade elanike tervist ja heaolu käsitlev tervise arengu instituudi (TAI) uuring tõdeb, et Eesti karskeimad naised elavad Pärnumaal. Vaid kolm protsenti maakonna 15aastastest ja vanematest eevatütardest tarvitab nädalas korra alkoholi.

Niisama kasinate mehepoegade protsent on Pärnumaal 17,3 – sellise kiiduväärse näitajaga ollakse riigi viinaviskajate pingerea lõpuosas, meist nadimad vopskivennad on vaid Saare-, Lääne- ja Ida-Virumaal.

Kui peatuda kõnealuse teadustöö muudel pärnumaalasi heast küljest iseloomustavatel tulemustel, siis esimesena kindlasti riigi keskmisest tunduvat väiksemal naiste alkoholitarbimisest põhjustatud surmadel, samuti õnnetussurmade piskul ja madalal tuberkuloosi esmashaigestumisel.

Uuringu Pärnumaale pühendatud osa alguses tuuakse positiivse arengu üldnimetaja all välja sedagi, et viimastel aastatel on siinmail langenud nii varase suremuse (enne 65. eluaastat) määr kui suremus vereringeelundite haigustesse.

Eeldatakse 77 eluaastat

Rõõmustav on Pärnumaale uuringu „Tervis ja heaolu Eesti maakondades 2000–2010” seegi osa, kus piirkonna sotsiaalse ja demograafilise taustainfo kõrval tõdetakse elanike tervisenäitajate ja rahvastiku oodatava eluea olulisust.

Selles vallas jääb silma, et teadustöö näitab kahe aasta (2009–2010) jooksul sündinute keskmises oodatavas elueas piirkonniti kuni 4,7aastast erinevust.

Kõige madalam on see Ida-Virumaa elanikel (72,3 aastat), kõige pikemat eluiga saavad nautida Pärnu, Valga-, Saare-, Harju-, Viljandi-, Jõgeva- ja Tartumaa elanikud, nende keskmine oodatav eluiga tõotab tulla peaaegu 77 aastat.

Meeste oodatava eluea piirkondlik võrdlus näitab maakondade vahel veel suuremat lõhet: erinevus on üle kuue aasta. Keskmiselt kõige kauem elavad mehed Pärnu-, Harju- ja Tartumaal (ligikaudu 72 aastat). Eesti lühima elueaga peavad arvestama Ida-Virumaa mehed: veidi alla 66 aasta.

Naiste seas on erinevused väiksemad. Ida-Virumaal 2009–2010 sündinud tüdrukud elavad keskmiselt neli ja pool aastat vähem kui näiteks nende Eestis pikima ennustatava elueaga sookaaslased Valgamaal.

Eluaastatega seoses ülendab pärnumaalaste meeli seegi, et keskmise eluea kõrval teise tähtsa indikaatorina kasutatav tervelt elatud ehk terviseseisundist põhjustatud igapäevategevuste piiranguteta eluiga tuleb uuringu kohaselt Pärnumaal üks Eesti pikemaid. Meestel koos Harju-, Järva-, Lääne-, Rapla- ning Ida- ja Lääne-Virumaa tugevama sugupoole esindajatega neli viiendikku ehk 80 protsenti oodatavast elueast, naistel eelnimetatud piirkondade sookaaslastega oodatavast elueast 75 protsendi ligi.

Ülekaalulisi liiast

Küll ei ole pärnumaalastel midagi hõisata seoses uuringu selle osaga, mis puudutab ülekaaluliste ja rasvunute hulka 15aastaste ja vanemate seas. Maakondade pingereas on Pärnumaa selles suhtes teisel kohal: kogu maakonna elanikest on rasvunuid 55,2 protsenti (50,7 protsenti naistest ja 60,9 protsenti meestest).

Liiati on rasvumine riskifaktor paljude terviseprobleemide ja krooniliste haiguste tekkel, näiteks kõrge vererõhk ja kolesteroolitase, diabeet, südame-veresoonkonnahaigused, hingamisteede probleemid (astma), luu- ja lihaskonna haigused (artriit) ja mõni vähivorm.

Seda enam, et ülekaalulisus kipub kimbutama peamiselt nooremat rahvast: kuni 49aastastest on Eestis ülekaalulisi 47 protsenti, 50–64aastatest 29 ja üle 64aastatest ligikaudu 25 protsenti.

Pärnumaa on aga vatsakate osa poolest 11-15aastaste õpilaste hulgas Eesti tipus, meie 18 protsenti jääb alla ainult Jõgeva- ja Lääne-Virumaa 22-le, Saare- ja Viljandimaa 20-le ja Läänemaa 19 protsendile.

Minejaid palju

Pärnu maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna tervishoiunõuniku Malle Fosti arvates on maakondade elanike tervist ja heaolu käsitlev uuring oluline tunnistus, mis annab selgeid vihjeid sellest, mis on maakonnas toimunud, kuidas on siinne rahvastik kümmekonna aastaga muutunud ja kas pärnumaalased on oma eluga rahul.

„Eks need uuringud anna teada, kuhu oleme teel, millega peame tegelema või ei pea üldse millegagi tegelema, sest meil on kõik hästi,” tõdes tervishoiunõunik.

Viimasena mainitut ei võimalda kõnealune teadustöö kohe kindlasti, sest maakonna negatiivne rändesaldo iseenesest positiivseks ei muutu.

Samal ajal ei maksa arvata, et nii maakonna juhid kui juhtorganid hakkavad hommepäev looma töökohti, nende roll on siiski teistsugune: luua Pärnumaal ettevõtjasõbralik majanduskliima.

„Eks me parajalt hädas ole, kui noori tagasi ei kutsu,” nentis Fosti.

Muutused tulevad

Samuti ei hakka maakonna enda hammas peale teisele probleemile, millega Pärnumaa kogu riigis silma paistab: jutt on Eesti keskmisest kõrgemast teismeliste raseduse näitajast.

Tervishoiunõuniku hinnangul ei toimu selles vallas enne muutusi, kui keskvõim ulatab nii terviseõpetajate kui -õpetuse tundide vähesusest tingitud olukorra lahendamiseks oma abikäe (rahatoe).

„Meie maakonnas on see häda, et koolilaste tervisele on nii vähe raha: 2500 eurot aastas laste ja noorte tervise edendamiseks, mis see on?” märkis Fosti. „Suurt tegevust selle eest ette ei võta, igaühele natuke, ja nõustamiskabineti tööd ei toeta.”

Küll avaldas maavalitsuse tervishoiunõunik veendumust, et muutused neis valdkondades, mille kohta uuring fikseeris vajakajäämisi, tulevad. Ja soovitud suunas.

Liiati on maavalitsuses esimest aastat ametis terviseedendaja, tõsi, poole kohaga.

„Kui on inimene selle töö peal, on tal aega tegelda töögruppidega ja valdadesse kohale minna,” tõdes Fosti. „Kui terviseküsimusi vallavanemaga läbi ei räägi, mõtlebki vallavanem vaid teede ja majade peale. Aga kui seal pole inimesi käimas või elamas, siis kellele neid ehitada?”

Eks tõesta rahva tervise ja heaolu olulisust seegi, et tervise arengu instituudi, statistikaameti ja sotsiaalministeeriumi koostöös valminud uurimusega analoogsed tööd on koostanud nii Pärnu maakond tervikuna kui Lavassaare, Halinga, Paikuse ja Tahkuranna vald ning Pärnu ja Sindi linn.

Ikka selleks, et fikseerida, kus ollakse ja milline on eesmärk.

Pärnumaa probleemid:

* negatiivne rändesaldo,

* Eesti keskmisest kõrgem eakate osa rahvastikus,

* keskmisest kõrgem suremus pahaloomulistesse kasvajatesse,

* keskmisest enam ülekaalulisi täiskasvanuid,

* keskmisest rohkem teismeliste rasedusi,

* keskmisest kõrgem haigestumus puukentsefaliiti,

* keskmisest madalam tööealiste ravikindlustatus,

* keskmisest rohkem raskeid ja surmaga lõppenud tööõnnetusi.

* Aastatel 2000–2010 on Eestis kasvanud 65aastaste ja vanemate osa rahvastikus 15 protsendilt 17 protsendini. Vanemaealiste hulk on kõige kiiremini suurenenud Pärnu-, Lääne- ja Harjumaal ning Tallinnas.

Allikas: “Tervis ja heaolu Eesti maakondades 2000–2010”