Reovesi näitab nakatumise tõusu, kodumaakonnas püsib seis sama

Kati Saagim
, veebilehe toimetaja
Copy
Pärnumaal on reoveeuuringu järgi kõige vähem viirust Lihulas ja Tootsis.
Pärnumaal on reoveeuuringu järgi kõige vähem viirust Lihulas ja Tootsis. Foto: Jüri Looring

Ehkki Tartu ülikooli juhitava reoveeuuringu sellenädalased tulemused näitavad viiruse koguse kasvu, on kodumaakonnas seis stabiilne.

Seire tulemustest ilmneb, et Pärnus, Toris ja Kilingi-Nõmmes on viiruse levik mõõdukas. Lihulas ja Tootsis viirusekandjaid pole või on neid väga vähe. Möödunud nädalaga kõrvutades on olukord halvenenud Pärnus ja Toris, kuid paranenud Lihulas.

Reoveeuuringu tulemused 23.–27. maini.
Reoveeuuringu tulemused 23.–27. maini. Foto: Tartu ülikool

Uuringu juhi, TÜ antimikroobsete ainete tehnoloogia professori Tanel Tensoni sõnutsi on viirus võrreldes eelmise nädalaga Lõuna-Eestis ühtlasemalt laiali läinud. Kui nädala eest võis öelda, et nakkuskolded on peamiselt suuremates linnades, siis nüüd on laialdasele viiruselevikule viitavad analüüsitulemused saadud näiteks Tõrvast ja Elvast. Suures koguses leidub koroonaviirust mitmes teiseski Lõuna-Eesti asulas. “Eesti keskmist olukorda kirjeldava indeksiga võrreldes on viirusekogus väiksem Ida-Virumaal, Lääne-Eestis ja Harjumaal,” avaldas Tenson.

Reoveeproove kogutakse iga nädala alguses kõigis maakonnakeskustes, üle 10 000 elanikuga linnades ja vajaduse järgi väiksemates asulates.

Uuring on terviseametile abistav tööriist, aidates jälgida puhangudünaamikat ja avastada varjatud koldeid. Uuring annab varast infot, et hinnata viiruse levikut enne kliiniliste haigusjuhtude tuvastamist.

Proovide kogumisel teeb TÜ koostööd keskkonnauuringute keskuse ja vee-ettevõtetega, mis käitavad linnade reoveepuhasteid. Analüüse teevad TÜ tehnoloogiainstituudi laborid. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles