![Alanud jahihooajal võib küttida mõnevõrra vähem metskitsi kui mullu.](http://f10.pmo.ee/9ypYb1vUpvjj6nPZ_7g3y_ouTTk=/1442x0/filters:format(webp)/nginx/o/2021/09/17/14075683t1h658b.jpg)
Alanud jahihooajal võib küttida mõnevõrra vähem metskitsi kui mullu: kui eelmisel aastal kütiti 25 736 kitse, siis tänavu saadetakse teise ilma 24 280 looma.
Alanud jahihooajal võib küttida mõnevõrra vähem metskitsi kui mullu: kui eelmisel aastal kütiti 25 736 kitse, siis tänavu saadetakse teise ilma 24 280 looma.
Jahimeeste ettepanek küttimiseks oli 20 305, keskkonnaagentuur soovitas küttida 28 850 kitse.
Enim kitsi plaanitakse lasta Viljandi- ja Pärnumaal, vastavalt 2656 ja 2575. Maakondadest väikseima limiidiga on Hiiumaa, kus jätab elu 450 kitse.
Eesti jahimeeste seltsi juhatuse liikme Priit Vahtramäe sõnutsi leppisid jahindusnõukogud tänavu kokku mõnevõrra väiksemas küttimismahus kui möödunud jahihooajal. “Kuigi metskitsede arvukus ei ole kõigis maakondades ühesuguse tihedusega ja jahipiirkondade küttimispraktikagi on erinev, on selline küttimismahu vahemik viimasel kolmel hooajal aidanud ära hoida metsakahjude tõusu,” rääkis Vahtramäe.
Metskitse populatsiooni ohjamisel tuleb nii ulukiuurijatel kui jahimeestel arvestada, et suurkiskjate arvukus on suur ja maanteedel hukkub aastas ligemale 4000‒5000 metskitse.
Metskitsi tohib küttida septembri algusest jaanuari lõpuni.