N, 6.10.2022

Pärnu õpilased pääsevad uuest nädalast koolimajja tagasi

Pärnu Postimees
Pärnu õpilased pääsevad uuest nädalast koolimajja tagasi
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Õpilased. Foto on illustreeriv.
Õpilased. Foto on illustreeriv. Foto: Sander Ilvest

Pärnu koolijuhtide, terviseameti ja linnavalitsuse ühisnõupidamisel leiti, et nädala kestnud distantsõppest on kasu olnud ja enamikus koolides võiksid lapsed järgmisest nädalast kooli minna. Samal ajal erineb olukord kooliti ja iga koolijuht otsustab terviseameti andmete põhjal, milliseid piiranguid kehtestada.

Terviseameti andmed näitavad, et Pärnu linnas on kooliealiste laste nakatumine vähenenud. “Tundub, et vaheaeg ja sellele järgnenud katkestus on kasu toonud. Haigestunud õpetajate arvgi on vähenenud,” ütles terviseameti Lääne regionaalosakonna juhataja Kadri Juhkam.

Juhkami jutu järgi näitab ajavahemike 11.–20. oktoobrini, 18.–27. oktoobrini ja 25. oktoobrist kuni 3. novembrini võrdlus, et kõigis õpilaste vanusegruppides on nakatumine pärast koolivaheaega langenud. Ainuke erand on 13–15aastased, kelle seas on nakkusjuhtumite arv kasvanud.

Juhkami sõnutsi on 13–15aastastel rohkem kontakte ja nad suhtlevad omavahel väljaspool koolimaja tihedamalt. Ta lisas, et koolivaheaja järel on jõudsalt kahanenud nakatumine õpetajate seaski.

Terviseameti Lääne regionaalosakonna juhataja jutu järgi erineb nakatud laste arv kooliti, teistest suurema nakatunute hulgaga paistavad välja Tammsaare ja Ülejõe kool.

Ehkki nakatumine Pärnumaal on jätkuvalt kõrge, on oktoobri viimase ja novembri esimese nädala võrdluses hea uudis see, et Pärnumaa nakatumise kasvutempo protsent on võrreldes teiste Lääne regiooni maakondadega kõige madalam – 10,7. Saaremaal on see 60, Hiiumaal 50, Läänemaal 42, Raplamaal 21 ja Järvamaal 16 protsenti.

Pärnu linnapea Romek Kosenkranius sõnas, et viiruse peiteaega arvestades on oluline kõiki kooli tulevaid õpilasi esmaspäeval koolis testida. Edaspidi võib testimise usaldada lapsevanematele, et juba enne koolimajja tulekut vältida kokkupuudet nakatunuga.

Koolijuhid leidsid, et eriti tähtis on erivajadustega õpilaste, alg- ja lõpuklasside kontaktõpe. Samal seisukohal on linnavalitsus: kui koolijuht otsustab piiranguid siiski rakendada, tuleks nende laste koolimajja lubamist eraldi kaaluda.

Kontaktõppel jätkavad huvikoolidki. Neid teavitatakse jooksvalt, millistes Pärnu koolides ja klassides on COVID-19 levikut tuvastatud ja klass isolatsiooni saadetud.

Pärnu linna koolijuhtide ühenduse juhi Margus Veri sõnutsi oli koolijuhtide seas kaalumist, kas lapsed saab järgmisest nädalalt taas kontaktõppele lubada või tuleks jätkata distantsõppes.

“Õnneks on õpilaste nakatumise arvudes paranemise märke ja see aitas niisuguse otsuseni jõuda. Kaasa mängib seegi, et koolides on suures koguses antigeeni kiirteste, mille abil saab tuvastada, kellel võib viirus olla,” ütles Veri. Ta jätkas, et tema juhitavas Ülejõe koolis ja kuuldavasti teisteski koolides jagatakse kiirtestid täna ja homme kodudesse, et lapsed saaksid selle vanema juhendamise või abiga esmaspäeva hommikul ära teha. “Juhul kui vastus on positiivne, saab ta minna edasi PCR-testi tegema. Nii saavutame selle, et kui tekib nakatumise kahtlus, ei pea laps kooli tulema,” seletas ta ja lisas, et kes ei saa või ei taha testi kodus teha, võib seda teha hommikul koolimajaski.

Veri sõnutsi on praktika näidanud, et mitmel alles hiljuti COVID-19 läbi põdenud lapsel, kelle arst on terveks tunnistanud, annavad kiirtestid positiivse vastuse. Ta lisas, et on terviseameti esindajatega selle mure läbi arutanud ja jõuti lahenduseni, et neil kiirtesti tulemused ei kehti. “Kuuldavasti võib valepositiivse vastuse saada mitme kuu jooksul,” ütles Veri.

Koolijuhtide ühenduse juhi sõnutsi on tulnud ette juhtumeid, kui vanem ei luba oma last testida. Veri märkis, et kedagi testi tegema sundida ei saa ja testimatagi õpilased saavad koolis käia.

“Loodan, et neid, kes ei taha testi mingil põhjusel teha, on vähe,” lausus ta.

Veri kinnitas, et kiirtesti tegemine on lihtne ja pole sugugi nii ebamugav, nagu vahel kardetakse. “Vatitikku tuleb torgata ninna vaid 2,5 sentimeetrit, proovi ei tule võtta sügavalt,” selgitas ta.

Koolijuhi hinnangul saavad lapsed testimisega hästi hakkama. Ta rääkis, et üleeile koolimajas olnud lastel läks testimine õpetaja juhendamisel libedalt. “Kogu protseduur kestis 15 minutit. Lapsed olid sellest natuke elevil ja rõõmsad, et tegid ära ja said hakkama,” tähendas Veri. Ta lubas panna testimise juhendmaterjali eKooli süsteemigi. “Seal on joonised ja umbes kümne minuti pikkune video,” lausus ta.

Ehkki distantsõppele saatmine aitas nakatumise levikut vähendada, oli otsus saata lapsed distantsõppele Veri hinnangul poolik lahendus. “Kui lapsed on distantsõppel, aga muud vabal ajal kooskäimise võimalused on olemas, ei täida see täielikult eesmärki kontakte vähendada, sest eraspordiklubides või -huvialaringides sai edasi käia. Kui nakatumisnäit on suur, tuleks kõik võimalikud kontaktid minimaliseerida.”

Veri sõnade järgi vaadatakse kooliskäimist nüüd koolipõhiselt. “Ettekirjutust ei ole. Iga koolijuht tegutseb oma äranägemise järgi ja kui tekivad nakkusjuhtumid, võib distantsõppele saata klassi. Kooli ei pea kinni panema.”

Märksõnad
Tagasi üles