/nginx/o/2016/02/15/5048177t1h796c.jpg)
/nginx/o/2022/02/18/14374087t1h152a.jpg)
Enamik Pärnumaa omavalitsusi otsib asukohti maismaatuuleparkidele. Nimelt alustasid neli valda ja Pärnu linn 2020. aastal eriplaneeringud, mis peaks välja selgitama alad, kuhu tuugenid sobivad.
Kaitseministeerium koostas kaardi, kuhu saab Eestis riigikaitse eesmärkidega vastuollu minemata püstitada maismaatuuleparke. Ala jookseb Põhja-Eestist läbi Kesk-Eesti Pärnumaani ja hõlmab osa Saaremaa lääneosastki. Sel põhjusel on tuuleparkide arendajate huvi meie maakonna vastu suur.
Pärast kõnealuse kaardi avalikuks tegemist hakkas omavalitsustesse laekuma arendajate taotlusi. Nüüd aitavadki vallad ja Pärnu linn tuuleelektrijaamade tarvis sobivaid territooriume selekteerida.
/nginx/o/2022/02/18/14374088t1hf8c4.jpg)
Lääneranna vald
Lääneranna vald otsib eriplaneeringuga sobivat asukohta maismaatuulikuparkidele, kus tuugenite kõrgus jääb eeldatavalt 200–300 meetri vahele. Lähemalt uuritakse seitset asukohta, mis paiknevad valla eri kantides. Valla arendusjuht Margus Källe põhjendas, et eriplaneeringuga saab ühekorraga asi kogu vallas selgeks. “Siis vaadatakse kogu valda samade printsiipide alusel,” teatas ta.
Praegune uurimine ei tähenda, et tulevikus ei võiks tuulikuid kerkida mujalegi. Põhinõuded tuuleparkide alade puhul on, et need peavad asuma looduskaitsealadest eemal ning elamualadest kaugemal kui kilomeeter. Mõistlikku kohta, kus tuulikuparkide mõju jääb võimalikult väikseks nii loodusele kui inimestele, pole Källe sõnutsi lihtne leida.
Sobivate asukohtade väljasõelumine on alles algusjärgus, aga juba on huvi tundnud rida arendajaid. Ligemale kümme ettevõtet. “Sest aeg on selline,” tähendas Källe.
2019. aasta juunis algatas Lääneranna volikogu Piha tuulepargi detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise. Seda taotles osaühing Varbla Tuulepark. Piirkonda on võimalik kavandada kuni viis 250 meetri kõrgust tuugenit. Pargi koguvõimsus peab jääma alla 7,5 megavatt-tunni. Selle tuulikupargi ala kattub valla eriplaneeringu alaga.
Olemasolevad tuulepargid Lääneranna vallas
- Varbla Mäli tuulepark, tuulikute arv – neli
- Tamba tuulepark, tuulikute arv – kaks
- Hanila Tooma I tuulepark, tuulikute arv – kaheksa
- Virtsu I tuulepark, tuulikute arv – neli
- Virtsu II tuulepark, tuulikute arv – kolm
- Virtsu III tuulepark, tuulikute arv – kolm
- Esivere tuulepark, tuulikute arv – neli
- Esivere I tuulepark, tuulikute arv – neli
- Tooma II tuulepark, tuulikute arv – kolm
Tori vald
Tori valla põhjaosa eriplaneeringu algatamise põhjus olid kolme arendaja esitatud taotlused, et leida tuulikuparkidele sobiv paik. Uuritava ala suurus on 202 ruutkilomeetrit. Tuulikute suurim lubatud kõrgus ja arv tuulepargi maa-alal määratakse eelvaliku käigus.
Lavassaare turbamaardla 892 hektari suurusele maa-alale Elbu ja Nurme rappa tahavad tuulepargi ehitada osaühing Eurowind ja aktsiaselts Nelja Energia. See plaan on takerdunud, kuna arendusala kattub maardlaga. Möödunud aasta kevadel saavutas Andres ja Oleg Sõnajala osaühing Eurowind Tori valla üle võidu. Riigikohus otsustas, et omavalitsus peab firma taotluse tuulepargi rajamiseks projekteerimistingimuste saamiseks taas läbi vaatama.
Pärnu linn
Pärnu linn uurib koos Tori vallaga Põlendmaa tuulepargi rajamise võimalust. Territoorium hõlmab mõlemat omavalitsust. Sinna sooviksid Enefit Green AS ja osaühing Metsagrupp püstitada kokku 12 tuulikut kõrgusega kuni 290 meetrit. Lisanduksid tuuleparki teenindavad teed, pargisisene elektrivõrk ja alajaamad.
OÜ Eurowind juhatuse liige Andres Sõnajalg kinnitas, et jätkuvalt on kavandamisel Audru tuulepark. Viiest tuulikust koosnev park peaks kerkima Pärnu linna Audru osavalda Saari külla. Ettevalmistustöödega alustati juba 2016. aastal, kuid millal tuulikud püsti saavad, asjaosalised veel öelda ei tea.
Põhja-Pärnumaa vald
Põhja-Pärnumaa vallas on välja valitud kolm ala, kuhu tuuleparkide sobivust eriplaneeringuga uuritakse. Vallavalitsuse planeerimis- ja arenguspetsialisti Reet Olevi teatel on omavalitsuse huvi, et saaks teha põhjalikud uuringud. Tervet valda uurida ei võetud, sest on juba teada kohad, kus asustus on liiga tihe või puuduvad tuulealad. Olevi sõnutsi algavad kevadel linnu-uuringud ja sügiseks võiks selgeks saada paigad, kuhu tuulikud võiksid sobida.
Detailplaneering käib kahe tuulepargi asjus ja seda tehakse koos Tori vallaga, sest mõlemad jäävad kahe omavalitsuse territooriumile. Põhja-Pärnumaal nimetatakse neid Rahnoja ja Vihtra küla järgi, Tori vallas Tohera ja Aesoo küla järgi.
Palju kõneainet pakkunud Tootsi tuulepargi suhtes on tehtud sellised vangerdused, et kahe nädala eest said 26 tuugenit vallalt ehitusloa. Ent neid nimetatakse nüüd Sopi tuulepargiks. Tootsi Suursoos on veel 12 kinnistut, kuhu on plaan tuugenid püsti panna, neid nimetatakse Tootsi tuulepargiks. Viimati nimetatud tuulikute asjus käib Eesti Energial Eleringiga kohtuvaidlus. Sopi ja Tootsi tuulepargi kinnistud paiknevad Tootsi Suursoos läbisegi.
Sopi tuuleparki on kavandatud tuulikud kõrgusega 250 meetrit. Tuulepargi prognoositav võimsus on kuni 160 megavatti, iga tuulik umbes kuus megavatti. Kui kõik läheb plaanipäraselt, teeb Eesti Energia pargi ehitamiseks vajaliku investeerimisotsuse sügisel. Sellisel juhul hakkaks tuulepark tööle kahe aasta pärast.
Suursoosse on juba rajatud alajaam, mis on piisavalt võimas, et mahutada elektrienergia nii Tootsi ja Sopi tuulepargist kui vajadusel lähedal asuvatest päikeseparkidestki.
Saarde vald
Saarde vald uurib koos Enefit Greeni ja Metsamaahalduse aktsiaseltsiga võimalusi, et rajada kuni 13 tuulikust koosnev Siiraku tuulepark, mille võimsus on ligikaudu 78 megavatti. Selleks on algatatud valla eriplaneering Jaamaküla, Lähkma, Saunametsa, Sigaste, Surju, Kalda, Ristiküla, Kõveri ja Lodja külades 123 ruutkilomeetri suurusel alal.
Läinud aasta aprillis andis Saarde vallavolikogu rohelise tule osaühingule Tuulepealne Maa, mis tahab rajada kolm tuuleparki. Kehtestati tuuleenergeetika detailplaneering Kamali ja Tõlla külas, kuhu kerkiks kokku üheksa tuugenit. Nende tuuleparkide rajamine Saarde ja Mulgi valla piirile on olnud päevakorras neli aastat.
Liivi lahe meretuulepark
Häädemeeste ja Kihnu ranniku lähedale Liivi lahte kavandatakse ühtekokku üheksat tuuleparki. Kui Läti oma kaasa arvata, siis koguni kümmet.
Neist kõige kaugemale on jõudnud Eesti Energia Liivi lahe meretuulepark võimsusega kuni 1000 megavatti. Tuulikute lõplik arv sõltub nii keskkonnamõjude hindamise tulemustest kui lähiaastatel tootmisse jõudvatest tuulikute mudelitest. Kui tuulepargi ehitamisel saab kasutada 15megavatise võimsusega tuulikuid, oleks neid selles pargis kuni 67. Suurema võimsusega tuulikute korral oleks neid arvuliselt vähem ja väiksema võimsuse puhul rohkem.
Tänavu algab enamik uuringuid, mis peaksid andma vastuse, kas ja kuhu tuugenid passivad. Osa uuringuist valmib tänavu, aga mõni vältab mitu aastat.
Praeguste plaanide kohaselt võiks tuulepark valmis olla 2028. aastal.
Veel on Eesti Energia esitanud Liivi lahes hoonestusloa taotlused kahele alale. Kummassegi on kavandatud 70 tuulikut.
Meretuulepark Kihnu, Ruhnu ja Saaremaa vahel
OÜ Tuuletraal soovib tuulepargi rajada Kihnu, Ruhnu ja Saaremaa vahele. Tuulepark jääks Kihnu ja Lääneranna valla rannikust 25 kilomeetri kaugusele, Häädemeeste rannikust 50 kilomeetri kaugusele. Pargi võimsuseks on plaanitud 380 megavatti, mille annavad 76 viiemegavatist tuulikut. Peale selle on plaanis ehitada alajaam. Tuulikud võivad tulla kuni 320 meetri kõrgused. Kaalutakse kaht alternatiivi: tuulikud on ujuvatel alustel või mere põhja kinnitatud.
Juhatuse liikme Eero Saava sõnutsi on asjaajamine nii kaugel, et käib tuulepargi keskkonnamõjude hindamise programmi kooskõlastamine. Saadud ettepanekud viiakse dokumenti sisse ning uuendusega minnakse taas kord kooskõlastusringile.
Saava arutles, et meretuulepark võiks valmis olla aastaks 2030. Loodetavasti on 14–18megavatise võimsusega tuulikud enne seda tähtaega seeriatootmisse võetud.
Kui esialgu plaanis ettevõte hakata tuugenite all rannakarpe kasvatama, siis praeguse teadmise kohaselt kasvandust ei tulegi. Seda põhjusel, et keskkonnaministeerium pole Saaviku väitel ideega päri. “Kui tuleb, siis väikses pilootmahus,” sõnas ta.
On veel üks takistus. Nimelt pole alal planeeringut ning üleriigilise mereala teemaplaneeringu järgi sinna tuugeneid ette ei nähta.
Kihnust Saaremaa poole veel viis parki
Kihnust Saaremaa poole jääb ala, kuhu Utilitas kavandab veel viit tuuleparki. Neist ühe puhul on alustatud juba keskkonnamõjude hindamise programmi koostamisega. Tuulikute suurimaks arvuks on seal märgitud 299. Utilitas Windi juhatuse liikme Rene Tammisti jutu järgi plaanitakse juba sel aastal alustada uuringutega. “Eesmärk on meretuulepark välja arendada nii kiiresti kui võimalik,” kinnitas ta.
Ülejäänud nelja ala puhul esitas firma poolteist aastat tagasi taotluse tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametile. Seal asi praegu seisabki. Nende tuuleparkide lõplik võimsus, tuulikute kõrgus ja arv olenevad mitmest tegurist ning selguvad protsess käigus.
Siim Suursild: Kas keegi tervikpilti ka vaatab?
/nginx/o/2022/02/18/14374092t1h0f26.jpg)
Häädemeeste vald lähetas peaminister Kaja Kallasele juba teise pöördumise, juhtimaks tähelepanu, et tuuleparkide planeerimine on korrapäratu, kui iga meretuulepargi ala ja keskkonnamõju hinnatakse eraldi.
Häädemeeste abivallavanem Siim Suursild tähendas, et riik on algatanud eri protsesse, küll hoonestusõiguse menetlusi, küll keskkonnamõjude hindamisi. Ta küsis, kas keegi on ka tervikpilti vaadanud, arvestades, kuivõrd palju tuuleparke on Liivi lahte praegu kavandamisel.
Suursilla sõnutsi on vallavalitsus meretuuleparkide asjus samuti teadmatuses, aga seisab eesliinil kohalikega kõnelemisel. Vallavalitsusel on tema väitel tobe minna inimeste ette ja kõnelda 160 tuulikust (Liivi mere tuulepargi tuulikute maksimumhulk, toim), kui samal ajal on teada, et sadu tuulikuid on veel juurde tulemas. “Siis süüdistatakse kohe, et mis kärbseid te meile pähe ajate,” sõnas ta.
Pöördumises peaministri poole palub vallavalitsus lähiajal kohtumist meretuuleparkide teemal.
Eelmise pöördumise tulemusena korraldati arutelu, kus eri riigiasutused andsid selgitusi, kuidas käib planeeringu- ning hoonestusloa protsess. (PP)
