Põlispuud meile pärandatud rikkusena vajavad hoidmist

“Põlispuud on seotud paikkonna kultuurilooga,” arvas Luua metsanduskooli Tihemetsa ­metskonna metsaülem Väino Lill, seistes metskonna ajaloolise kontori ees Kärsu mõisas.
“Põlispuud on seotud paikkonna kultuurilooga,” arvas Luua metsanduskooli Tihemetsa ­metskonna metsaülem Väino Lill, seistes metskonna ajaloolise kontori ees Kärsu mõisas. Foto: Urmas Luik

Erametsaliit, loodushoiu fond ja Luua metsanduskool koputavad maaomanike südamele algatusega “Hoiame põlispuid”, sest need on eelnevate põlvkondade meile pärandatud rikkus. Üleskutse järgijad annavad vabatahtliku panuse looduse liigirohkuse ja pärandi säilimisse ning nagu teatas Paul Lees sõnumiagentuurist Akkadian, vastas juba esimese nädalaga loodushoiu fondi veebilehel algatusele jaatavalt selline hulk maaomanikke, kes kataksid kinnistutega Hiiumaa-suuruse saare ehk 989 ruutkilomeetrit.

Pärnumaa tuntuima põlispuude ­kogumi moodustab Mihkli tammik, mis rajamise ajal 1750. aasta paiku kuulus Keblaste mõisale. Rahvasuu pajatab, et Keblaste mõisnik olnud kade oma naabri, Mihkli kirikumõisa omaniku pargi peale, otsustas ta üle trumbata ja pani kasvama tammesalu. Seda peetakse nüüd, 270 aastat hiljem, Eesti ilusaimaks looduslikuks tammikuks.

Tagasi üles