/nginx/o/2009/01/27/123896t1h9695.jpg)
Rebased muutuvad järjest julgemaks, kolides elama linna inimasustuse keskele. Üleeile õhtul luusis kaks reinuvaderit Pärnus Suur-Jõe tänaval Kanpoli kaupluse parkimisplatsil, hiljuti oli teade mudaravila juures pesapaiga leidnud rebaseperest.
Rebased mekivad Pärnus linnaelu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnumaa jahimeeste liidu juhatuse esimehe Jaan Liivsoni sõnutsi on rebased hakanud järjest rohkem ohutunnet minetama ja inimestega harjuma, seetõttu pelgavad nad linnamelu järjest vähem.
“Linn ei ole jahipiirkond ja keegi ei tülita neid,” seletas Liivson, kelle arvates võib rebaste linnakolimise põhjuseks tuua siinse parema ninaesisegi. “Rebased püüavad hulkuvaid kasse ja haigeid linde, samuti saavad osa prügimajandusest,” ütles ta, lisades, et praegu võivad reinuvaderid liikuda suuremal territooriumil jooksuaja tõttu.
Liivsoni jutu järgi on rebaste arvukuse kasvule avaldanud mõju viimastel aastatel tehtud aerovaktsineerimine, mis on reinuvaderite arvu suurendanud. Populatsiooni kasvades on mõni rebane endale kodupaigaks linna valinud.
“Linnas on mahajäetud hooneid ja kohti, kus keegi neid ei sega,” ütles Pärnumaa jahimeeste liidu juhatuse esimees. Suvel kirjutas Pärnu Postimees rebaseperest, kes elas Pärnu keskrannas mudaravila juures. Reinuvadereid on ringi luusimas nähtud veel Ehitajate teel.
Liivsoni sõnutsi jahimehed linnas olevaid rebaseid kütida ei tohi. Tema teada ei tegele linnaloomadeks hakanud rebastega ka keskkonnateenistus ega linnavalitsus. “Rebased ei ole praegu probleem,” väitis Liivson.
Inimesele linnas ringiliikuvad rebased ohtlikud olla ei tohiks, arvas jahimeeste liidu juht. “Inimesi nad pelgavad ja ise nad inimestega kontakti ei otsi,” ütles Liivson. “Marutaudist pole samuti viimastel aastatel teateid olnud.”