GoBusile jäävad linna- ja kommertsliinid

Ümberkorraldused Pärnu suurimas ühistranspordiette võttes tekitavad poolesajas koondamisteate saanus küsimuse: kuidas edasi? Foto: Ants Liigus

Selle nädala esmaspäev oli raske nii GoBus Pärnu regiooni direktorile kui personaliosakonna juhatajale, kuid veel raskem neile 53 töötajale, kellele töömahu vähenemisega seoses tuli kätte anda koondamisteade.

Kahe-, kolme- ja neljakuulise etteteatamisega koondamisteate saanutest veidi üle poole on pensionieas. Nende, valdavalt samas ettevõttes noorpõlvest peale leiba teeninute reageering lähenevale kojujäämisele oli valdavalt mõistev. Seevastu ei õnnestunud eile jutule saada meestega, kes bussirooli istumise ootel teenivad oma leivaraha välja reservis olles.

Enne 1. jaanuari 2009 oli AS GoBus Pärnus 286 töötajat, pärast 1. maid jääb 167 töötajat. Hinnanguliselt on ettevõtte töömaht vähenenud 40 protsenti ja töötajate arv veidi rohkem. Paraku ei räägi arvud majandussurutises riigis inimkeelt.

Romudest osad

“Töölepingud veel kehtivad, ega see olnud hüvastijätt,” möönis AS GoBus Pärnu direktor Andrus Kärpuk nädala algusest rääkides.

Ümberkorralduste ajal ei ole esiplaanil küsimus, kas ettevõte kolib Mai rajoonist linnapiiri taha Sauga valda ja ehitab seal välja uued hooned. Vahepeal oli jutuks, et see toimub hiljemalt viie aasta pärast. Direktor arvas, et kuigi teema on omanikel päevakorral, tuleb loodava ettevõtte suurus üle vaadata ja riigi majandusolukorda arvestades ei ole kellelgi ülevaadet tähtaegadest, millal see võiks toimuda.

Valdavalt maateedel sõitnud ja külainimesi vedanud bussid seisavad nukralt tohutus õues rivis, katused lumised ja olek längus.

Kärpuki seletuse järgi on enamik korralikest bussidest ettevõtte sees üle antud teistele regioonidele ja mõnes kohas on need nagu marjaks kohe ära kulunud. Mõni kabedam buss on müüdud, mõni müümisel, lammutamisootele jääb paarkümmend bussi. Neid siniseid, punaseid, valgeid ühissõidukeid ei veeretata otse metalli kokkuostu, vaid enne võtavad töömehed romuks arvatutel küljest osad, mida on võimalik remontimiseks kasutada. Säästmine pole üksnes moesõna, vaid pealesunnitud vajadus.

Keskeltläbi on lammutusele minevad bussid sõitnud eri riikide teedel 20 aastat.

Linnasõidud

Maakonnasisene pööre pole Pärnu linnaliinidel midagi oluliselt muutnud. Välja arvatud see, et parimad maaliinide mehed, kes jäid tööta ega läinud omal soovil uutesse vedajafirmadesse, saavad tööd linnaliinidel.

“Pärnu linnaliinid on umbes pool meie töömahust, lisaks jääb meil alles linnaliinidega ligikaudu samas mahus kaugliine, neid on 11 praegu ja 12. on tegemisel,” rääkis Kärpuk.

Direktori sõnutsi rõõmustab uus kommertsliin Pärnu rahva asemel idaeestlasi, sest taastamisel on Tallinna – Väike-Maarja liin, mis sobib ettevõtte logistikaga kokku.

“Meil ei ole tegemist ettevõtte lammutamisega, vaid ettevõtte ümberkorraldamisega väiksema töömahu jaoks,” kinnitas Kärpuk. “Peale linna- ja kommertsliinide on meil Pärnu bussijaam, mida me opereerime, ja on rida tasulisi teenuseid nagu pesula ja remonditeenus, mida me osutame. Nii et ka sellega on seotud inimesed ja nende säilinud töökohad.”

Ametiühingu osa

Täna kohtub AS GoBus Pärnu regiooni direktor transporditöötajate ametiühingu Lääne-Eesti koordinaatori Anu Juurmanniga. Eile astus tema kabinetti aru pidama Pärnu bussijuhtide ametiühingu usaldusisik Igor Ivantšikov.

“Arutasime mõni päev tagasi transporditöötajate ametiühingu esindajatega olukorda ja tulime järeldusele, et töötada tuleb selles suunas, et teha koondamisteate saanutele soovituskirjad. Kutsuda siia tööturuameti esindaja, kes selgitaks, millist abi nemad saaksid osutada,” ütles Ivantšikov. Lisades, et piirkonna koordinaatoriga rääkides on arutatud rahalist abi neile, kes tahavad saada uut kvalifikatsiooni või minna kursustele.

“Uut tööd leida ei ole kerge, kuid kvalifikatsiooni muuta või leida samaväärset tööd näiteks esimese kategooria bussijuhile pole lihtne. Otsime kõiki võimalusi, kuidas neid inimesi aidata,” kinnitas Ivantšikov.