/nginx/o/2022/06/10/14617295t1h2e4b.jpg)
Toasooja hinna tõusu peab esmalt kooskõlastama konkurentsiamet. Pärnu kaugküttekliente soojusenergiaga varustav Gren Eesti AS on juhatuse esimehe Margo Külaotsa teatel juba esitanud hinna kergitamise avalduse.
Kui praegu maksab megavatt-tund 53 eurot, millele tuleb lisada käibemaks, ja näiteks kahetoalise korteri kütmine külmal kuul on seni rahakotist röövinud umbkaudu 60 eurot, siis sügisest kerkib megavatt-tunni hind tõenäoliselt 80 euro ligi. Seega kerkib hind umbes poole võrra.
Ent toasooja hind on Pärnus püsinud suhteliselt sama viimased kümme aastat, vahepeal see isegi langes. Külaotsa sõnutsi on sügisese hinnatõusu põhjus nii kallinenud hakkpuit kui gaas. Pärnu katlamaja töötab enamasti hakkpuidul, gaasiga köetakse tippajal. Gaasi osa oli 2021. aastal kümme protsenti. Aga näiteks 2020. aastal kolm protsenti, sest talv oli soojem. “Mida vähem gaasi, seda madalam on sooja hind, olgugi ka hakke hind tublisti tõusnud,” seletas Külaots.
Põhiline tootmine käib Pärnus Niidu tänava koostootmisjaamas. Kõik ülejäänud on niinimetatud tipukatlamajad ja töötavad gaasil. Need seisavad enamasti jõude, aga käivituvad, kui ilmad on külmad või midagi juhtub põhikatlamajaga.
Pärnu koostootmisjaam, mis toasooja kõrval toodab elektrit, hakkas tööle 2011. aastal. Esialgu toasooja hind kerkis, aga kui võrrelda muude piirkondadega nüüd, on pärnakatel kodu kütmine suhteliselt soodne. “Tehtud on õigeid asju õigel ajal, mindud gaasilt üle kohalikele kütustele,” tähendas Külaots.
Peale sooja toodab Gren Pärnus külma. Tsentraalset jahutust vajavad hotellid, kontserdimajad, kaubanduskeskused. Kaugjahutus on Pärnus võimalik vaid südalinnas, sest vaja on, et hooned paikneksid tihedalt koos. Kaugjahutus toimib samamoodi kui kaugküte, kuid toru kaudu jõuab sooja asemel kohale külm. Kasu kliendile seisneb selles, et majja ei tule osta müra tekitavaid ja küllaltki palju ruumi vajavaid kohapealseid jahutusseadmeid.
Pärnu külmajaam paikneb kontserdimaja kõrval ja hakkas tööle 2019. aastal. Eestis on kaugjahutusjaamad veel Tartus ja seal on neid kaks. Üks asub kesklinnas ja avati 2016. aastal, teine, 2017. aastal tööd alustanud hoone paikneb Lõunakeskuse lähistel.
Hakkpuit, mida kasutatakse Pärnu katlamajas, jõuab sinna 50–70 kilomeetri kauguselt. Kohaliku kütuse kasutamisel on Külaotsa sõnutsi seegi eelis: me teame, kuhu läheb raha, mida toorme eest makstakse. Kapital ei rända välismaale ega mõnda vaenulikku riiki, mis tegutseb meie vastu.
Pärnu soojatootja on panustanud ka pärast uue koostootmisjaama valmimist. Täiustatud on soojavõrku ja soojuskadu on pidevalt kahanenud.
Tehtud on õigeid asju õigel ajal, mindud gaasilt üle kohalikele kütustele.
Margo Külaots, Gren Eesti ASi juhatuse esimees.
Nüüd otsustas ettevõtte investeerida Pärnus suitsugaaside pesurisse, mis aitab veel säästa. Investeeringu maksumus on 8,5 miljonit eurot ja valmis saab täiendus 2023. aasta talveks. Külaots seletas, et praegu on korstnasse mineva suitsugaasi temperatuur üle 100 kraadi. Ent pesuriga hakatakse sellest soojust välja võtma, nii et alles jääb 40 kraadi. Seega võimaldab seade kütust põletamata soojust juurde saada. Täienduse tasuvusaeg on Külaotsa ütlust mööda umbes kümme aastat. Tartu jaamas samasugune pesur juba töötab.
Umbes aasta tagasi müüs Soome riiklik energiakontsern Fortum oma Baltimaade energiatootmise äri. Sel põhjusel sai uueks nimeks Gren. Gren kuulub Šveitsi investeerimisfirmale nimega Partner Group. Rahvusvaheline firma investeerib inimeste pensioniraha ja on noteeritud Šveitsi börsil.
Grenil on koostootmisjaamad ja külmamajad Pärnus ja Tartus. Mujal Balti riikides tegutseb ettevõte Lätis Jelgavas ja Daugavpilsis ning Leedus Klaipedas, Kaunases, Joniškises ja Švenčionyses.
Tööstusettevõttedki on huvi tundnud selle vastu, et anda oma jääksoojus kaugküttevõtku. Pärnus näiteks Nordic Fibreboard OÜ, mis toodab ehitusplaate. Sellegi võrra peab vähem kütust põletama.
Üks võimalikke täiendusi on veel soojuse salvesti, mida Pärnus veel ei ole, aga Tartu katlamaja juurde ehitatakse. Soojussalvesti on sisuliselt hiiglaslik veetünn, kuhu toodetakse kuuma vett. Salvesti mõte on kasutada sealset varu olukordades, kus praegu köetakse gaasiga. Näiteks kevadel, kui päeval on plusskraadid, aga öösel kümme kraadi külma, tuleks ööseks panna gaasikatel käima. “Katel kõige kallima kütusega,” tähendas Külaots. Tegelikult võiks puidukatel toota päeval soojust täiskoormusel ja talletada osa akusse, et saaks seda öösel kasutada.
Pärnu: Gren Eesti AS, hind 53,29 eurot megavatt-tunni eest
Pärnu, Nooda tegevuspiirkond: SW Energia OÜ, hind 82,09 eurot
Vändra: Adven Eesti AS, hind 201,30 eurot
Sindi: SW Energia OÜ, hind 47,05 eurot
Paikuse ja Seljametsa: SW Energia OÜ, hind 61,50
Sauga: SW Energia OÜ, hind 65,71
Tootsi: Nevel Eesti OÜ, hind 54,07
Tõstamaa: SuFe OÜ, hind 49,70
Uulu: SW Energia OÜ, hind 70,52
Tartu: Gren Tartu AS, hind 53,35
Tallinn: Utilitas Tallinn AS, hind 97,15
Tallinn, Kesklinn-Pirita: Adven Eesti AS, hind 202,83
*Kõikidele hindadele lisandub käibemaks.
Külaotsa väitel on praegune kaugkütte hind tugev stiimul ühineda kaugküttega, sest kõik muud alternatiivid on kallimad. Pärnus jõuab toasoe 19 000 lõpptarbijani. Kaugküttetorustikku on suvepealinnas umbes 100 kilomeetri jagu. Siiski ei ole kaugküttega liituda niisama lihtne, sest soojatoru peab viima majani. Selle viimase ehitamine on aga kallis ja hind on viimasel ajal kõvasti tõusnud sellegi pärast, et asfaldi hind on kerkinud.
Külaots tõi näite, et soojatoru vedamine mööda haljasala tuleb kolm korda odavam kui piki tänavat. Siiski on tal Pärnustki teada häid näiteid, kui ühinenud on punt liitumissoviga eramaju ja leitud on lahendus, kuidas soojatoru nendeni viia.
/nginx/o/2016/02/15/5048177t1h796c.jpg)
