Riho Terras: Ükski sõda ei hakka homme ja üleöö

Riho Terras. Foto: PP

Vastne kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras tutvub uues ametis kaitsejõudude majapidamisega.

Ehk lihtsamalt öeldes: sõidab kaitseringkondi pidi, et klapitada sõjaväe vajadusi riigi võimalustega. Pole ju teadmata, et keerulised aastad majanduses on jätnud oma jälje sõjandussegi.


Riho Terras,  milline on Lääne kaitseringkonna roll oma keskusega Pärnus?


Kaitseringkond täidab oma põhiülesannet, mis on Pärnu- ja Läänemaal, saartel: õpetada välja Eesti kaitseväe reservi oma ülesande ulatuses, pidada reservi üle arvestust, korraldada õppekogunemisi. Tähtis on kohaloleku näitamine regioonis.

Vajadusel osutatakse abi kohalikele omavalitsustele, kui need sellise palvega pöörduvad.

Lõuapoolikud on vahel öelnud, et kui alalise asukohaga väeüksused on ootamatu rünnakuga kergemini haavatavad, siis vaenlase suurim peavalu on Kaitseliit, mis asub kõikjal ja eikuskil. Kuidas te hindate Kaitseliidu Pärnumaa maleva valmisolekut?


Lääne kaitseringkonnas on 30 000 kaitseväeteenistuse kohuslast, Kaitseliidu roll on olla kogu riiki kattev turvavaip. Kohalolek igas vallas on oluline.

Kaitseliidu Pärnumaa malev on väga tugev ja tubli. Kaitsetahe Pärnus on kõrge ja eeskujuks paljudele teistele. Kaitseliidu osa ei saa alahinnata, niisama oluline on reservvägi.

Ei ole vaja karta, et keegi kipub meid üle öö vallutama. Kõik konfliktid arenevad ja eskaleeruvad teatud aja jooksul, kus eelhoiatus on tähtis. Ükski sõda ei hakka homme. Isegi Gruusia konflikt 2008 ei alanud ühe ööga.

Peame koos liitlastega tähelepanelikult jälgima, mis maailmas toimub. Ohu suurenedes tõstame reservarmee valmisolekut.


Olete suhteliselt lühikest aega olnud kaitseväe juhataja ametis. Kas praegu käib majapidamise ülevaatus?


Põhiline on inimestega rääkimine. Ülevaade sellest, mis kaitseväel on olemas, oli mul varemgi. Praegu räägin-kuulan, mida inimesed mõtlevad, mis on mureks.

Hoolega käib riigikaitse arengukava arutamine ja see peab andma vastused kõigile küsimustele.

Kümne aasta plaan seab eesmärgid, kuhu tahame jõuda, mida on vaja selleks, et Eesti riiki kaitsta, mida oleme suutelised tagama ise, mida teeme koos liitlastega ja mida teevad liitlased. Nelja aasta plaan peab juba täpselt näitama, kuhu ja kui palju ressursse kasutatakse, et neid ülesandeid täita.


Oleme praegugi Pärnu endisel sõjaväelennuväljal. Mis saab sellistest militaarobjektidest?


Lennuväljade kohalt on vastus lihtne: kaitseväe kasutuses on Eestis Ämari lennubaas ja sellega meie baasivõimekus riigikaitse plaanis piirdubki. Vähemalt selles osas, mida rahastab kaitseministeerium.

Riigikaitselise komponendina on oluline veel Tallinna lennujaam ja see on nii lühemas kui pikemas perspektiivis kõik.

Kaitseringkonna ülesande püstitus on reservarmee keskne. Pärnu eripära seisneb selles, et siin ei ole ajateenistust ega sellest tulenevate ülesannete täitmist. Kaitseväe ja Kaitseliidu põhiülesanne on koostöös liitlastega kaitsta Eesti riiki. Eesti peab olema ja on kaitstud kogu aeg, iga tund ja iga minut.