Vägivallaepisoode on sagedamini esinenud vanakooli kasvatusmeetodeid kasutavate õpetajate puhul, kuigi need on lastekaitseseadusega keelatud. Pedagoogi läbipõlemine on üks tegureid, mille tagajärg võib olla kohatu käitumine, usub prokurör. Ta kinnitas, et kolleegidel on suur roll märgata, kui kaastöötaja on läbi põlenud.
Õpetajatöö pole kergemate killast. Ühiskond usaldab lasteasutusi ja pedagooge. Vastutus ja ootused on ajapikku kasvanud, mistõttu läbipõlemine on Germanni jutu järgi lihtne tulema. Kui inimene muutub eemalehoidvaks, trotslikuks ega taha uuendustega kaasa minna – need on mõningad märgid, et tuleks seda teemat arutada. Germann soovitab rääkida ja välja selgitada, kas inimene vajaks senisest rohkem tuge või hoopis valdkonnavahetust.
Igasugune eksimine pole halb, kuna kõik me oleme inimesed ja eksime.
Maarja Germann, Lääne ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör
Germann möönis et kriminaalmenetlus on üks viise jõuda juhtunu tuumani, kuid sageli on inimesele olulisem õigusrahu ja reaalne karistus ei pruugi alati vajalik olla. Mõnikord piisab vabanduse palumisest või kahju heastamisest.
Enamasti on kannatanute ootus, et midagi muutuks ja sedalaadi olukorrad ei korduks. Germanni kogemuse kohaselt on üha levinum taastav õigus, kus pooled lepitatakse ja kahju heastatakse. Protsessil endal võib olla suurem väärtus kui märkel karistusregistris.
Loo alguses jutuks olnud juhtumi puhul lahkus õpetaja töölt. Germanni sõnutsi lõpetas prokuratuur selle menetluse, kuid see pole veel jõustunud.
Oportuniteetki on mõneti sarnane lahendusviis, kus karistusregistrisse märget maha ei jää, ent vastutust teo toime pannud isik kannab.
Prokurör rõhutas, et hästi suur roll on ennetusel ja inimeste toetamisel. “Igasugune eksimine pole halb, kuna kõik me oleme inimesed ja eksime,” lausus ta.