N, 2.02.2023

Prokurör: Vägivalla koolis võib põhjustada õpetaja läbipõlemine

Kristo Niglas
, Reporter
Prokurör: Vägivalla koolis võib põhjustada õpetaja läbipõlemine
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Vanemprokurör Maarja Germann märkis, et paljud haridusasutuste väärkohtlemisjuhtumid lahendatakse tänu kolleegidele ja lapsevanematele.
Vanemprokurör Maarja Germann märkis, et paljud haridusasutuste väärkohtlemisjuhtumid lahendatakse tänu kolleegidele ja lapsevanematele. Foto: Mailiis Ollino
  • Probleemidest teatamine ei tohi tuua kaasa halbu tagajärgi.
  • Kolleegid saavad märgata läbipõlenud õpetajat.
  • Inimesele on olulisem õigusrahu ja kriminaalkaristus ei pruugi olla vajalik.

Lääne ringkonnaprokuratuur tegeles hiljuti koolijuhtumiga, kus õpetaja haaras õpilasest ja sikutas teda. See tuli välja, kui laps rääkis vahejuhtumist kodus emale. Edasi läks asi politseisse, millel on kohustus alustada iga sellise teate peale kriminaalmenetlust.

Lääne ringkonnaprokuratuuri vanemprokuröri Maarja Germanni sõnutsi kuulis kooli juhtkond õpetaja sellisest käitumisest esimest korda. Rohkem kaebusi pole selle pedagoogi kohta tulnud.

Germann tõdes, et õnneks ei esine niisuguseid juhtumeid tihti, kuid neid on ette tulnud. Mullu sügisel tuli avalikuks, et Lihula lasteaia õpetaja, kes oli pälvinud aasta pedagoogi tiitligi, väärkohtles oma hoolealuseid. Prokuröri hinnangul on koolid ja lasteaiad väärkohtlemisjuhtumite suhtes aina teadlikumad.

Väga palju sõltub kollektiivist ja lapsevanematest. Ehk sellest, kui hea on vastastikune koostöö. “Kindlasti peab saama tuge õppeasutuse juhtkonnalt, et probleemidest teatamine ei tooks kaasa halbu tagajärgi,” rääkis Germann.

Kindlasti peab saama tuge õppeasutuse juhtkonnalt, et probleemidest teatamine ei tooks kaasa halbu tagajärgi.

Maarja Germann, Lääne ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör 

Võib juhtuda, et juhtkond ei tunnista probleemi. Kui Pärnu Postimehees mullu sügisel mainitud Lihula lasteaia juhtumit kajastas, eitas asutuse juhtkond mäletatavasti probleemi. Prokuröri ütlust mööda jõudis see juhtum uurijate tööülesannete hulka tänu lapsevanematele, kes otsisid abi. Tänu sellele julgesid õpetaja kolleegidki rääkima hakata.

Germann peab selliseid juhtumeid väätuslikuks, kuna see näitab kogukonna tugevust, kui neist teada antakse.

Märke, et midagi on valesti, võib täheldada erinevaid. Kindlasti on lastel päevi, mil ta nutab ja ütleb, et ei taha lasteaeda minna. Sellisel juhul peaks lapsevanem püüdma aru saada, kas põnn soovib lihtsalt puhkepäeva või on selle taga midagi muud. Üheskoos lasteasutusega tuleks püüda välja selgitada, mis trotsi tekitab.

Kindlasti peab saama tuge õppeasutuse juhtkonnalt, et probleemidest teatamine ei tooks kaasa halbu tagajärgi.

Maarja Germann, Lääne ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör 

Näiteks peaks häirekell helisema, kui lapse käitumises on midagi kardinaalselt muutunud. Germanni sõnutsi on lastel stressireaktsioonid, mis pruugivad reeta, et midagi on valesti. Näiteks püksipissimine. “Kui see hakkab päevapealt ega taha lõppeda, siis seegi võib viidata millelegi,” tõdes ta.

Selline näide on päriselt juhtunud. Lapsevanem pöördus siis asutuse juhi poole, kes hakkas asja uurima. Pall läks veerema ja asi jõudis prokuratuuri.

Germann nendib, et sellistes olukordades osa inimesi tunnistab  tegu ja osa kategooriliselt eitab oma süüd. Samal ajal ei ole kahtlustatava ütlused ainuke tõend. Paljud haridusasutuste väärkohtlemisjuhtumid lahendatakse tänu kolleegidele ja lapsevanematele. Samuti on üks tõendeid laste enda ütlused läbielatu kohta.

Selles oportuniteediga lõppenud juhtumis oli esialgu lasteaia sõimerühmas toimunud üks füüsiline väärkohtlemise juhtum. Germanni väitel selgus hiljem, et õpetaja oli väärkohelnud kaht sõimelast.

Kelle palkate lastega töötama? Kontrollige tausta

  • Lastega töötamise piirang on mõeldud selleks, et lastega kokku puutuvatele kutsealadele ei pääseks töötama inimesed, keda on karistatud või kes on sundravile määratud näiteks inimkaubanduse, seksuaalse enesemääramise vastaste kuritegude või prostitutsiooni ja lastepornoga seotud kuritegude eest.

    Nende süütegude puhul on lastega töötamise piirang eluaegne, olgu  karistus kehtiv või arhiveeritud. Paljude muude süütegude puhul kehtib piirang ajutiselt – nii kaua, kuni karistus kehtib.

  • Lastega töötamise piirangu tagamiseks peab lastega töötav organisatsioon tegema kindlaks, kas töötaja sobib ametisse. Ka lapsevanemal või mõnel teisel lapse seaduslikul esindajal on õigus kontrollida lapsega tegeleva isiku tausta.
  • Selleks, et vältida lastega töötamise piiranguga inimestel lastega tööl, mujal teenistuses või vabatahtlikus töös kokkupuutumist, on uut inimest värvates oluline kontrollida tema tausta.
  • Taustakontrolli tarvis on võimalik kontrollida e-toimikut või teha päring karistusregistrisse. Vaja on teada ees- ja perenime ning isikukoodi.

    Andmed: justiitsministeerium

Vägivallaepisoode on sagedamini esinenud vanakooli kasvatusmeetodeid kasutavate õpetajate puhul, kuigi need on lastekaitseseadusega keelatud. Pedagoogi läbipõlemine on üks tegureid, mille tagajärg võib olla kohatu käitumine, usub prokurör. Ta kinnitas, et kolleegidel on suur roll märgata, kui kaastöötaja on läbi põlenud.

Õpetajatöö pole kergemate killast. Ühiskond usaldab lasteasutusi ja pedagooge. Vastutus ja ootused on ajapikku kasvanud, mistõttu läbipõlemine on Germanni jutu järgi lihtne tulema. Kui inimene muutub eemalehoidvaks, trotslikuks ega taha uuendustega kaasa minna – need on mõningad märgid, et tuleks seda teemat arutada. Germann soovitab rääkida ja välja selgitada, kas inimene vajaks senisest rohkem tuge või hoopis valdkonnavahetust.

Igasugune eksimine pole halb, kuna kõik me oleme inimesed ja eksime.

Maarja Germann, Lääne ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör 

Germann möönis et kriminaalmenetlus on üks viise jõuda juhtunu tuumani, kuid sageli on inimesele olulisem õigusrahu ja reaalne karistus ei pruugi alati vajalik olla. Mõnikord piisab vabanduse palumisest või kahju heastamisest.

Enamasti on kannatanute ootus, et midagi muutuks ja sedalaadi olukorrad ei korduks. Germanni kogemuse kohaselt on üha levinum taastav õigus, kus pooled lepitatakse ja kahju heastatakse. Protsessil endal võib olla suurem väärtus kui märkel karistusregistris.

Loo alguses jutuks olnud juhtumi puhul lahkus õpetaja töölt. Germanni sõnutsi lõpetas prokuratuur selle menetluse, kuid see pole veel jõustunud.

Oportuniteetki on mõneti sarnane lahendusviis, kus karistusregistrisse märget maha ei jää, ent vastutust teo toime pannud isik kannab.

Prokurör rõhutas, et hästi suur roll on ennetusel ja inimeste toetamisel. “Igasugune eksimine pole halb, kuna kõik me oleme inimesed ja eksime,” lausus ta. 

Märksõnad
Tagasi üles