:format(webp)/nginx/o/2023/02/10/15130512t1h59ab.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2023/05/10/15311306t1h2016.jpg)
Suvepealinna vastne notar Märt Paberit tegi selle ametiga tutvust juba koolipoisina, aga pidi ülikooli lõpetamise järel umbes 15 aastat oma aega ootama, enne kui kutseliseks notariks sai.
Vastusest küsimusele, kust ta siia tuli, võib järeldada, et otsekui kõikjalt. Ta on sündinud Tartus ja üles kasvanud Tallinnas. Notari kandidaadina on ta elanud ja töötanud Jõhvis, Rakveres ja Kuressaares. Nüüd elab ta Pärnus. “Meil valida ei ole,” nendib vastne suvepealinlane, miks just siin. Aga talle meeldib siin väga.
Võimalus notariks saada terendab selle ala inimestele siis, kui justiitsminister kuulutab välja konkursi. Võitja asub tööle piirkonnas, kuhu notarit otsiti.
/nginx/o/2023/05/10/15311312t1he652.jpg)
Pärnus oli üks ametikoht vabanenud. Kuna siin on küllalt palju tehinguid, kuulutatigi uue notari leidmiseks välja konkurss.
Paberit tunnistab, et veidi üle kuu ajaga pole temal tekkinud veel Pärnus seda probleemi, et tööd liiga palju oleks. “Neil, kes on siin varasemast, võib see tõesti nii olla,” oletab ta. Ja selgitab, et kuna seadus keelab notaritel end reklaamida, ei jõua potentsiaalsed kliendid kohe tema juurde. Küll võib ta lehes kuulutada. Ühe teate büroo avamise kohta Paberit maakonnalehte panigi, aga rohkem kuulutades oleks tegemist juba niisama hästi kui reklaamiga.
Sellegipoolest on Paberit jõudnud suvepealinnas teha juba kõike, mis notari pädevuses: kinnisvaratehingud, äriühingutega seotud tehingud, pärimised, volikirjad. “Kõik see, mis on notaritele usaldatud,” märgib ta.
/nginx/o/2023/05/10/15311308t1he6ad.jpg)
Paberiti hinnangul ei erine Pärnu notarite tööpõld ülejäänud Eestist. Tema arvates on inimesed igal pool suhteliselt ühesugused.
“Kuna ma olen siin nii vähe töötanud, ei oska ma võib-olla õiget hinnangut anda, aga keskmisest rohkem on siin lätlasi,” avaldab Pärnu notar oma tähelepaneku. See on tema arvates endastmõistetav. On ju Läti kohe meie külje all. Näiteks Riiast siia sõita on Eesti ettevõtetes toimetavatel lõunanaabritel palju lühem maa kui Tallinna või Tartusse.
Ega te Pärnu notarite tööpõllule trügimise eest siinsete kolleegide pahameelt pälvinud ole? “Ei, oleme kolleegid ja suhtleme omavahel,” lausub Paberit kõikumatult. “Käisid mind õnnitlemaski, kui siin büroo avasin. Kindlasti oleme konkurendid, aga mitte vihased konkurendid.”
“Kas teie konkureerivate väljaannete ajakirjanikega suhtlete?” pärib notar.
“Ikka suhtlen,” tunnistan.
“Ma arvan, et see on sama, väga palju me selles suhtes ei erine,” märgib Paberit.
Pärnu notarid:
Marje Jürioja,
Anne Kaldvee,
Kristi Kivimägi,
Kaia Krüger,
Anu Raid,
Märt Paberit.
Andmed: Notarite Koda
Paberit sai notariks alles hiljuti, aga võib öelda, et ta on juba vana kala. “Kahtlustan, et olen notariaadiga seotud juba põhikoolist,” avaldab ta. “Keskkooliajast kindlasti olen käinud abijõuks.”
Tema ema Evi on Tallinna notar.
Notariks saamine võib võtta kauem, kui üldsus arvatagi oskab. Tartu ülikooli õigusteaduskonna lõpetamise järel 2006. aastal emale büroosse appi läinud noor Paberit seal kaua töötada ei jõudnud, sest välja kuulutati notarikandidaadi konkurss. Ta asus notarikandidaadina teenistusse 2007. aasta lõpus. Notariks sai aga alles nüüd. “15 aastat oli seda ootamise aega,” nendib ta.
Kandidaadid käivad Eesti eri piirkondades vajadusel notareid asendamas. Tööle saab minna notaribüroossegi. Nii tegi oma aega oodates Paberitki. “Aeg-ajalt käisin koja palvel ka notareid asendamas,” täpsustab ta.
/nginx/o/2023/05/10/15311310t1h6a5c.jpg)
Paberit selgitab, et kunagi sai kandidaadist notariks võrdlemisi kiiresti. 2007 tuli aga masu, elu jäi otsekui seisma ja notarite töö vähenes märkimisväärselt. Sestpeale on kandidaadist notariks saamine võtnud palju rohkem aega.
Paberit meenutab, et kunagi tundus Eesti kolleegidele nii kummaline, et Saksamaal ootavad kandidaadid oma elukutset kümme või enamgi aastat. Eestis käis see kiiresti: pool aastat ja oledki notar valmis. “Nüüd oleme meiegi jõudnud igavasse Lääne-Euroopasse, kus kõik toimub aeglaselt ja rahulikult,” naljatab ta, hääldades sõnu “aeglaselt” ja “rahulikult” niisama pikkamisi ja väljapeetult, kui kulgeb notariks saamise protsess.
Vanasti pidi notariks pürgija tegema ühe eksami. Hinnete järgi koostati pingerivi ja esimene sai ametikoha endale, kui see vabanes. Nüüd sooritatakse enne vaba ametikoha väljakuulutamist eksam uuesti ja koostatakse uus paremusjärjestus. Nii saab notari ametisse kuulutav justiitsminister olla kindel, et kandidaat pole vahepeal õpitut unustanud.
/nginx/o/2023/05/10/15311307t1hdeb4.jpg)
Paberit polnud suvepealinnas küll varem elanud, aga maakonnaga on tal side: praeguses Põhja-Pärnumaa ja toonases Kaisma vallas asus lapsepõlves tema pere suvekodu.
Milline elukeskkond Pärnu on? “Minule täitsa meeldib,” lausub uuspärnakas. “Mul on väike laps. Mulle meeldib, et laste mänguväljakud on väga heas seisukorras. See torkas lausa silma. See on iseenesest loomulik nähtus, aga tore on avastada, et midagi on täpselt nii, nagu peab.”
Pealinnas elamist Paberit taga ei igatse. Esiteks pole Tallinn kaugel ja seda saab soovi korral alati väisata. Peale selle märgib ta, et on elanud väiksemateski linnades kui Pärnu. “Minu meelest on Eesti läbivalt ühesugune,” leiab ta.
/nginx/o/2023/05/10/15311311t1hee86.jpg)
Kes on notar?
Eestis on 15 notari tööpiirkonda, kus 2022. aasta seisuga töötab kokku 88 notarit.
Notar on avalik-õigusliku ameti kandja, sõltumatu ametiisik, kellele riik on delegeerinud õigussuhete turvalisuse tagamise ja õigusvaidluste ennetamise.
Notar on füüsiline isik, kes täidab avalikku funktsiooni, mille riik on talle seadusega andnud. Notar ei ole riigiametnik ega ettevõtja. Ta on vaba elukutse esindaja, kes peab notariametit oma nimel ja vastutusel.
Notar nimetatakse ametisse eluajaks.
Andmed: Notarite Koda
