Häirekeskus kutsub omavalitsusi liituma kriisiinfo telefoniga

Seni on kriisiinfoteenus käivitatud üleriigiliste kriiside nagu COVID-19 pandeemia ajal, Kuressaare joogiveekriisi korral ja Suur-Sõjamäe jäätmejaama põlengust tekkinud mürgise suitsu tõttu. Pilt on illustratiivne. Foto: Marianne Loorents

Kriisiinfo telefoniga liitunud omavalitsuses on elanikel erakorraliste sündmuste puhul võimalik helistada tasuta 1247 numbril, et saada ametlikku usaldusväärset infot ja käitumisjuhiseid. Seni on kriisiinfoteenus käivitatud üleriigiliste kriiside nagu COVID-19 pandeemia ajal, Kuressaare joogiveekriisi korral ja Suur-Sõjamäe jäätmejaama põlengust tekkinud mürgise suitsu tõttu.

Seni on koostööleppe häirekeskusega sõlminud 24 omavalitsust, Pärnumaalt Häädemeeste vald ja Pärnu linn. 

Häirekeskuse kriiside ja toimepidevuse eksperdi Rein Oleski sõnutsi otsustab kriisiinfo telefoni käivitamise vastavalt olukorrale iga omavalitsus ise. Kuid number 1247 töötab ka siis, kui parasjagu kriisi pole. Sealt saab küsida ja anda infot maantee-, pääste- ja keskkonnateemadel ning PPA dokumentide taotlusega seoses. Tegemist on hädaabinumbri 112 kõrval tegutseva infoliiniga, mis pakub ööpäev läbi abi ja tuge olukordades, kus ei ole ohus elu, tervis ja vara. 

„Kui omavalitsus näeb, et nende piirkonnas hakkab tekkima erakorraline olukord, kus on vaja operatiivselt teavitada elanikke ja vastata suurele hulgale küsimustele, teeb ta häirekeskusele ettepaneku kriisiinfo telefon käivitada. Omavalitsus annab häirekeskusele käitumisjuhised ja info, mida riigiinfo telefoni operaatorid inimestele eesti, vene ja inglise keeles jagavad,” selgitas Olesk. Samuti sätestab hädaolukorraseadus, milliste kriiside eest vastutab alati kohalik omavalitsus, näiteks pole elamud kaugküttega varustatud, kohalikud teed ei ole sõidetavad või on probleem veevarustuse või kanalisatsiooniga.

Omavalitsustele on kriisiinfo telefoni teenus tasuta.