Koonga ega Varbla kooli lapsevanemad ei saanud kohtus õigust, ent vaidlus jätkub

Koonga vanemad pole rahul sellegagi, et 7.–9. klassi lapsed peavad tulevast aastast hakkama käima halvas seisundis Lihula koolimajas, samal ajal kui nende enda kool on korras. Foto: Urmas Luik

Kohus ei rahuldanud Koonga ja Varbla lapsevanemate taotlust tühistada Lääneranna vallavolikogu otsust muuta seni üheksaklassilised koolid tulevast aastast kuueklassiliseks. Ent õigusemõistja pildus kriitikanooli riigi pihta, et see pole kasutanud võimalust kaitsta neid huve, mida lapsevanemad kohtus kaitsta ei saa.

Kohus selgitas, et halduskohtusse saab pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Sestap ei hinnanud Tallinna halduskohus kaebajate põhjendusi, mis esitati avaliku huvi või teiste perede, ka õpetajate kaitseks. Kohus selgitas, et kaebust ei saa rahuldada, kui kolmanda isiku õigusi on riivatud või kogukond jäänud kaasamata, samal ajal kui kaebajate õigusi ei ole riivatud.

Kohus tõi esile, et avalikku huvi ja riiklikku poliitikat saab kaitsta riik ise, ka koolide sulgemise küsimuses. Haldusjärelevalvet on võimalik teha kahe seaduse alusel. Näiteks vabariigi valitsuse seaduse alusel, kui kohaliku omavalitsuse otsus on õigusvastane ja rikub avalikku huvi. Riik algataski järelevalvemenetluse, kuid lõpetas samas. Selles menetluses olekski olnud kohtu hinnangul võimalik kaitsta neid huve, mida kaebajad lapsevanematena kaitsta ei saa. Peale selle on riigil võimalik teha haldusjärelevalvet põhihariduse kättesaadavuse ja juurdepääsetavuse ning ka hariduse kvaliteedi ja tulemuslikkuse üle. Sellise järelevalve tulemusel on võimalik teha ettekirjutus ja rakendada sunniraha. Kohtu teada ei ole sellist menetlust algatatud.

Kokkuvõttes võib riik kohaliku omavalitsuse otsuse tühistamiseks pöörduda kohtusse, kui erimeelsused säilivad.