Pea kolmandik hooajatöölisi nõustuks ümbrikupalgaga

Lisatöö eest soovitakse netopalka kuni 1000 eurot kuus. Foto: Arvo Meeks

CV.ee tööturu-uuring paljastab murettekitava tõsiasja: kolmandik töötajaid on nõus tegema hooajatöid mitteametlikult, et saada rohkem raha kätte. Maksu- ja tolliamet (MTA) tuletas meelde, et ümbrikupalga teadlikul vastuvõtmisel vastutavad nii tööandja kui töötaja.

Uuringust selgub, et ligemale 30 protsenti vastanutest on teinud või on nõus tegema hooajatöid mitteametlikult, kui nad saaksid rohkem raha kätte. Mustalt töötamise suhtes on kahtleval seisukohal 23 protsenti vastanutest.

Peamised põhjused mitteametlikku lisatööd teha on seotud majandusliku kindlustunde ja paindliku tööajaga. Ligikaudu 65 protsenti vastanutest on valmis töötama mitteametlikult, kui nad saaksid rohkem raha kätte, ja 54 protsenti juhul, kui neil oleks võimalus ise valida oma tööaeg ja -koht. Veel motiveeriksid mustalt töötama ahvatlevad lisahüved (33%) ja tööreisid (22%).

Populaarseimaks lisatöö valdkondadeks osutus klienditeenindus (40%). Pea neljandik valiks lisateenistuse turismis ja hotellinduses ning 19 protsenti vastanutest transpordis ja logistikas. Lisatöö eest soovitakse netopalka kuni 1000 eurot kuus.

“Tulemused näitavad kurba tõsiasja, et oluline osa tööjõust on valmis parema palga ja paindlikkuse nimel riskima õiguslike tagajärgedega, mis kaasnevad mitteametliku tööga,” rääkis CV.ee turundusjuht Karla Oder. “See uuring toob esile kriitilise probleemi tööturul: tööotsijate kalduvus otsida mitteametlikku tööd, et leida võimalusi suurendada sissetulekut ja vähendada finantsilist ebakindlust.”

MTA tööjõumaksude risikijuhi Marc Mälteri sõnutsi teevad nad igal aastal, kui hooajatöid alustatakse, koostööd erialaliitude, ürituste korraldajate ja muude organisatsioonidega, et pöörata tähelepanu ajutiste tööliste registreerimisele. Samuti teeb MTA järelevalvet: eelmisel aastal oli ametil üle 1300 tööjõumaksudega seotud kontakti. Ümbrikupalgast tulenevat maksukahju hindab MTA 113,6 miljoni euro suuruseks, millest 92,2 miljonit on osaliselt ja 21,4 miljonit eurot täielikult mustalt saadud töötasult laekumata maksuraha.

Maksustamise reeglid kehtivad võrdselt nii põhipersonalile kui ajutiselt värvatud töötajatele.

“Ümbrikupalga saamine ei vabasta palga saajat tulumaksu tasumisest. Kui tööandja ei ole seda deklareerinud, tuleb inimesel teha seda ise füüsilise isiku tuludeklaratsiooniga,” lausus Mälter. Maksudeklaratsioonis valeandmete esitamine võib kaasa tuua kuni 1200eurose rahatrahvi. Riskijuhi selgituse kohaselt riskib ümbrikupalga vastuvõtja sellega, et ta ei saa haigus-, koondamis- ega töötuhüvitisi; maksmata maksude tõttu väheneb tulevikus tema pension ja vaidlustes tööandjaga on ta alati nõrgemal positsioonil.

Mälter leiab, et koostöös saame muuta Eesti maksukuulekamaks. “Enamik meist maksab makse, sest see on normaalne ja väärikas,” märkis ta. “Makse makstes hoiame Eestit.”