/nginx/o/2015/01/02/3650467t1hd276.jpg)
/nginx/o/2024/06/13/16147568t1hbb8d.jpg)
Nagu mullu juuni keskpaigas seisis täna hommikulgi, protestiplakatid ühes, Pärnu maakohtu Rüütli tänava hoone ees Vana-Vigala mees Reemet Kasekamp koos abikaasa Järviga, näitamaks oma rahulolematust sellega, et kohus jättis ta hagi seitse aastat tagasi menetlusse võtmata.
72aastase mehe sõnutsi rikkusid naabri loomad seitse aastat tagasi ta lasketiiru. Taastamiseks oleks väidetavalt kulunud umbes 7000 eurot ja suusõnal olevat naaber lubanudki maapinna tasandada, aga sinnapaika see lugu jäigi ja Kasekamp soovis õiguse jalule seada kohtu kaudu.
Kasekampi jutu järgi palus kohus toona hagi täpsustada, aga seda menetlusse ei võtnud ja tal tuli tasuda ka naabri õigusabikulud, mis olnud umbes 700 eurot.
Pärnu maakohtu pressiesindaja Jaanika Maasiku sõnutsi on kohtule teda, et Reemet Kasekamp käis täna maja ees protestimas, aga sellest, et ta tuleb meelt avaldama, kellelgi aimu ei olnud. “Saame aru, et ta pidas korrakaitseseaduse mõttes avalikku koosolekut,” ütles Maasik.
Kohtu pressieisndaja sõnutsi pöördus Kasekamp 2019. aastal kohtusse hagiga, mida ei võetud menetlusse puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu.
“Nimetatud kohtulahendit ta edasi ei kaevanud. Detsembris 2022 pöördus ta kohtusse teabekirjaga, millele kohus vastas,” kirjeldas Maasik Vana-Vigala mehe ja Pärnu maakohtu suhtlust.
Vana-Vigala mees tunneb tänini, et temaga on ebaõiglaselt käitutud, ja on kohtus pettunud. Nii käibki ta korra aastas kohtu akende taga plakatitega ennast meelde tuletamas.
/nginx/o/2024/06/13/16147570t1h5411.jpg)
Kasekamp mõistab, et lootust loomade väidetavalt tallatud maa eest hüvitist saada tal ei ole, aga kui on kohtumaja ees oma arvamust avaldanud ja auru välja lasknud, on vähemalt süda rahul. “Kui ei käiks, oleks endal s**a maitse suus,” põhjendas ta oma meelsuse näitamise vajadust, leides sellele tuge kriitiku ja julgeolekueksperderdi Meelis Oidsalu hiljuti avaldatud arvamusloost “Õiguskaitses on avaldunud moraalse jokutamise sündroom”.
“Moraalne jokutamine on üldine probleem,” leidis Kasekamp, lubades minna plakatitega ka Tallinnasse justiitsministeeriumi või prokuratuuri maja ette oma meelsust väljendama.
Maasiku andmeil pole Kasekamp sugugi ainus, kes õigusmõistmise üle arvamust avaldab. “Kirja teel pöördumisi, selgituste küsimist tuleb ikka ette, vahel ka meelsuse avaldamist,” tõdes Maasik, kelle sõnutsi üldjuhul kasutatakse kohtulahendiga mittenõustumisel seadusest tulenevat edasikaebamise õigust.
/nginx/o/2024/06/13/16147569t1h59cd.jpg)
