Kalmistuseadus astub pikkamisi ellu

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kalmistuseadusega nõutud korda maetute ja hauaplatside hooldajate üle polegi tagantjärele nii lihtne sisse seada, kui esmapilgul ehk paistis.
Kalmistuseadusega nõutud korda maetute ja hauaplatside hooldajate üle polegi tagantjärele nii lihtne sisse seada, kui esmapilgul ehk paistis. Foto: Henn Soodla

Tänavu jõustunud kalmistuseadus nõuab omavalitsustelt andmete kogumist rahulatesse maetute, kalmude ja nende hooldajate kohta. Osa omavalitsusi on hakanud koostama kalmistute registreid avalikus portaalis.

Tallinna eestvõttel on loodud üleriigiline kalmistute infoportaal Haudi, mille koostööpartnerid on AS Regio, Spin TEK ja Eesti genealoogia selts.

Halinga on jõudnud pildini

Haudi registrist leiab internetis seni ainult ühe Pärnumaa omavalitsuse – Halinga valla.

Haudi infoportaali andmetele tuginedes oli aasta alguseks kõnealuse infosüsteemiga liidetud üle poolesaja Eesti kalmistu. Kokku on üleriigilises kalmisturegistris andmeid umbes poole miljoni kalmu kohta. Avalikus portaalis olevate andmete kohta saavad inimesed teha ettepanekuid kas andmete täpsustamiseks või lisamiseks.

Oma soovist portaaliga liituda on Haudile teatanud Sindi linn, kuid Sindi ei ole veel jõudnud Haudi kodulehele.

Mõttest ühineda üleriigilise kalmistute registri portaaliga on vallalehe vahendusel teada andnud Saarde vald.

Haudi portaalis on Pärnumaa kalmistutest praegu nähtaval ainult Jaagupi-Uduvere kalmistu pilt koos teatega, et “andmed maetute kohta on alles sisestamisel”.

Sama kinnitas Halinga valla registripidaja Ulvi Schär.

“Alustasime registri loomisega talvel kalmistu vanas osas,” rääkis Schär. “Kuna lumi oli hauaplatsid ja kalmud katnud ning kirjed haumärgistel on tihti väga kulunud ja raskesti loetavad, jätsime töö pooleli, et seda nüüd, kevadel jätkata.”

Schär tunnistas, et nad alustasid kalmistute registri loomist raskemast otsast ehk vanematest haudadest. Nüüd tehakse vastupidi, hakates registrisse kandma uuemaid kalme, tulles vanade haudade juurde tagasi hiljem.

“Me ei ole sellele tööle kedagi eraldi palganud, vaid loodame hakkama saada oma jõududega,,” lubas Schär, kellele muu töö kõrval on tehtud ülesandeks valla kalmisturegistrisse andmete sisestamine ja selle registri pidamine.

Avalikustatakse erinevalt

Kõik omavalitsused ei lähe kalmistute registri avalikustamise teed üleriigilise infosüsteemi Haudi kaudu, mis Pärnu linnavalitsuse majandusosakonna heakorraspetsialisti Arvo Kase kinnitust mööda läheks linnale mõndagi maksma.

Seetõttu on Pärnu pidanud õigemaks praegu loomisel kalmistute register avaldada linna kodulehel.

Linnavalitsus on majandusosakonnale andnud kolm aastat registri loomiseks.

Selle tööga alustati Pärnus Kase teatel tegelikult juba 2000. aastal ja järjepidevamalt aastail 2005–2006, kui hauaplatside eraldamise ja matmiste üle seati linnas asuvatel kalmistutel ja Uulus sisse üldine kord.

Ülevaade Pärnu kalmistutel hauaplatside haldajatest, aga ka maetutest hakkas Pärnus käest minema 1990. aastatel, kui tavanditeenuseid tulid pakkuma eraettevõtjad.

Nüüd nõuab kalmistute registri taasloomist ülalmainitud kalmistuseadus. Seadus ei nõua küll registri avalikustamist internetis, kuid vajadus selle järele on ilmne.

Haudi registrist saab teada maetute nime, lugeda kultuurikaitseliste haudade kohta, näeb kalmistuhaldajate kontaktandmeid, võib tellida hauaplatse ja teha muid kalmistutega seotud toiminguid.

Märksõnad

Tagasi üles