Pärnu surfiklubi asus küll klubi ümbrusest kevadist üleujutusvett kanalisatsioonikaevu pumpama, kuid Pärnu Vee teatel on selliseks tegevuseks vaja luba.
Vee kanalisatsiooni suunamine lepinguta on keelatud
/nginx/o/2016/01/26/4905989t1h9e4e.jpg)
14. aprill 2012, 08:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rannapromenaadi ääres tegutseva surfiklubi veepumpamisest teavitas Pärnu Postimeest eelmisel nädalal tähelepanelik linnakodanik. Pärnu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri teatab üheselt, et ühiskanalisatsiooni tohib juhtida heitvett ainult vastavalt vee-ettevõtjaga sõlmitud lepingule.
Mis tahes torustiku ühendust, sealhulgas ajutist voolikühendust ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga, mis on tehtud ilma liitumislepinguta või teenuselepinguta ja tehnilise järelevalveta, loetakse omavoliliseks ühenduseks.
AS Pärnu Vee tootmisdirektori Lembitu Merdiku teatel käisid firma töömehed rannas olukorda kontrollimas. Et tegu oli keelatud veepumpamisega, tõsteti surfiklubi veevooliku ots kanalisatsioonikaevu juurest vette.
“Selline tegevus on keelatud sellepärast, et kanalisatsiooni pumbatakse tasuta vett, mille edasipumpamise eest tuleb maksta,” selgitas Merdik. “Kui ei ole sõlmitud lepingut, ei ole teada, milline on selle vee kvaliteet ja kas see võib näiteks meie pumpasid rikkuda. On juhtunud, et mõni individuaalehitaja on hakanud kanalisatsiooni liivasegust vett pumpama.”
Merdiku teatel ei ole omavoliline kanalisatsioonikaevude kasutamine Pärnus siiski eriti levinud ja ühiskanalisatsiooni loata kasutamine olevat pigem erand.
Pärnu surfiklubi juhatuse liikme Erkki Soosaare teatel ei olnud klubi teadlik, et lepinguta ei tohi vett kanalisatsiooni pumbata.
“Pump pandi tööle, et klubi ümbrust kuivemaks saada,” põhjendas Soosaar. “Otsime nüüd kindlasti mingi lahenduse. Ilmselt peab Pärnu Veega läbi rääkima ja lepingu sõlmima.”