/nginx/o/2024/11/25/16505573t1hcebf.jpg)
Justiitsministeeriumi andmetel registreeriti mullu Eestis üle 3000 perevägivallakuriteo, millest enamik puudutas naisi ja tüdrukuid. Tänasel rahvusvahelisel naistevastase vägivalla vastu võitlemise päeval tuletab justiits- ja digiminister Liisa Pakosta meelde, et naistevastane vägivald on lubamatu.
Eesti on liitunud naistevastase ja perevägivalla ennetamise Euroopa Nõukogu konventsiooni ehk Istanbuli konventsiooniga, millega tunnistatakse naiste- ja tüdrukutevastane vägivald inimõiguste rikkumiseks. Sel aastal jõustus konventsioonil põhinev naistevastase ja perevägivalla tõkestamise direktiiv, mis kriminaliseerib naistevastase vägivalla eri vormid – ka kübervägivalla – kogu Euroopa Liidus ja parandab ohvrite juurdepääsu õiguskaitsele ja toetusele.
Naiste- ja tütarlastevastane vägivald on üks süsteemsemaid ja levinumaid inimõiguste rikkumisi kogu maailmas. Iga kolmas naine ELis on kogenud füüsilist või seksuaalset vägivalda, mille toimepanija on tavaliselt lähisuhtepartner. Perevägivald on sageli varjatud sotsiaalne probleem, mis võib põhjustada raskeid psühholoogilisi ja füüsilisi traumasid seda kogenud naistele ja lastele.
Infotelefon 53 981 620
Pärnumaa 53 650 260
naistevarjupaik@gmail.com
Andmed: naistevarjupaik.ee
Pärnu naiste tugikeskus
Justiitsministeeriumi andmetel registreeriti läinud aastal 3186 perevägivallakuritegu, millest enamik pandi toime naiste ja tüdrukute vastu. Ülekaaluka osa, 87 protsenti perevägivalla kuritegudest moodustas kehaline väärkohtlemine. Perevägivallatsejatest 84 protsenti olid mehed. Kõigist perevägivalla ohvritest olid naised ja tüdrukud 79 protsenti.
Mullu registreeriti 731 seksuaalkuritegu, sealhulgas 191 vägistamist. Kõigist registreeritud seksuaalkuritegudest moodustasid laste vastu toime pandud kuriteod 87 protsenti.
Kõigist registreeritud seksuaalkuritegudest moodustasid laste vastu toime pandud kuriteod 87 protsenti.
Praegu peetakse Eesti karistusõiguses vägistamist kuriteoks ainult siis, kui inimest survestatakse seksile vägivallaga või kui ta ei ole võimeline abitusseisundi tõttu vastupanu osutama. Ent Eesti on võtnud kohustuse viia karistusseadustik vastavusse Istanbuli konventsiooniga.
Minister Pakosta hinnangul ei kaitse kehtiv seadus ohvrit küllaldaselt. Traumeerivatel hetkedel hakkab tööle inimese ellujäämismehhanism, mis sageli tähendab, et ohver tardub ega suuda oma ründajale vastu hakata. Seetõttu on justiitsministeeriumil töös nõusolekuseaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus, et muuta seksuaalvägivalla õiguslik regulatsioon nõusolekupõhiseks.
Seksuaalvägivalla eest vastutab toimepanija ja nagu igasugusele vägivallale ei ole seksuaalvägivallale ühiskonnas kohta.
Sotsiaalkindlustusameti seksuaalvägivalla ohvrite teenuste juhi Annika Silde sõnade kohaselt on seksuaalvägivalla ennetuses määrava tähtsusega varajane tunde- ja kehakasvatus ja teadmised turvaliste suhete kohta. "Mida rohkem me ea- ja arengukohaselt ning avatult laste ja noortega arutame seksuaalsuse, keha, tunnete ja turvalisuse teemadel ja rõhutame seksuaalhariduse põhiväärtusi – nõusolek, inimeste vaheline võrdsus ning austus enda ja teiste vastu –, seda rohkem me loome vägivallavaba kultuuri," selgitas Silde.
Silde ütlust mööda on arutelu oluline, sest tihtipeale ei tea inimesed, mida austus seksuaalsuse puhul päriselt tähendab. Teadlikkus on see, mis kurjategijaid hirmutab. Võtmetähtsusega on vägivalla märkajadki. Vähim, mida igaüks teha saab, on uskuda inimest, kes on vägivalda kogenud, ja olla talle toeks abi leidmisel.
Kõigil tuleb meelde jätta, et kui keegi tarvitab teie kallal seksuaalvägivalda, ei ole see kunagi teie süü – mida tahes see inimene teile ka ei ütle või vabanduseks ei too. Seksuaalvägivalla eest ei vastuta kannatanu, vaid teo toimepanija. Nagu igasugusele vägivallale ei ole seksuaalvägivallale ühiskonnas kohta.
/nginx/o/2023/01/25/15099457t1h6be9.png)