Statistikaameti projektijuhi Jana Brunsi sõnutsi on uuringu peamine eesmärk kaardistada, kuidas 50aastastel ja vanematel inimestel tegelikult läheb ja mis mõjutab vananemise käiku. «Kõikjal maailma riikides suureneb vanemaealiste osa. Uuringuga kogutav info on Eestile ja Euroopale alus, et teha pikaajalisi prognoose, luua aktiivsena vananemise, tervisesüsteemide ja hooldesüsteemide arengustrateegiaid,» märkis ta.
Näiteks on senised SHARE analüüsid näidanud, et üle poole Eesti 50aastastest ja vanematest elanikest soovib töötada ka pensionieas. Samuti osutavad andmed depressiooni laiale levikule.
Uuringu valimisse kuulub üle 9500 vähemalt 50aastase Eesti elaniku, kes vastavad küsitlusele igal teisel aastal. Praeguses uuringulaines loodetakse intervjueerida vähemalt 4100 inimest. Küsitakse tervise, sotsiaalsete sidemete, ajakasutuse, majandusliku toimetuleku, abi andmise ja saamise ning paljude muude teemade kohta. Kasutatakse ka teste, et objektiivselt mõõdetavate andmete alusel võrrelda, kuidas inimene ise oma tervist hindab.
«SHARE on unikaalne uuring, kuhu on aastail 2011–2025 kaasatud enamasti ühed ja samad inimesed,» rääkis uuringu Eesti teaduskoordinaator Luule Sakkeus Tallinna ülikooli (TLÜ) Eesti demograafia keskusest. «Selline küsitlusviis pakub unikaalse võimaluse analüüsida nähtuste muutumist ajas. Viimastes lainetes oleme näinud, et Eestis on maal elavate vanemaealiste seas võrreldes linnainimestega rohkem neid, kelle seisund on ajaga halvenenud. Osaliselt viitab see maal elava rahvastiku halvemale tervisele ja kehvematele võimalustele saada abi.»
Eestis toimub küsitlus seitsmendat korda. Uuringut korraldab statistikaamet ja koordineerib TLÜ Eesti demograafia keskus. Uuringut on aidanud ette valmistada tervise arengu instituudi, TLÜ, Tartu ülikooli ja Tallinna tehnikaülikooli instituudi teadurid. Küsitlus kestab sügiseni.