Kas see on meelevaldne järeldus? Arvan, et mitte väga. Meenutame, et “Eurovisiooni” võitja Rootsist ei kohtunud mõni päev varem ainult Aserbaidžaani inimõiguslaste, vaid ka kahe kõige olulisema opositsiooniliidriga. Need on Rahvarinde juht Äli Kärimli ja Müsavati partei esimees Isa Gämbär.
Loreen võitis, sest kohtus inimõiguste kaitsjatega
Muide, kumbki neist pole kontrollitud demokraatia tingimustes saanud lunastada mandaati parlamenti. Loomulikult pälvis selline kohtumine võimude vihase reaktsiooni.
Kindlasti võib asja teistpidigi vaadata. Rootsi Loreen oli lauluvõistluse selge favoriit ja seisus kohustab. Just tema pidi andma signaali inimõiguste kaitseks. Igaüks poleks sellist kohtumist ega sellele järgnenud korraldajariigi meelepaha väljagi kandnud, mõne teise laulja kohtumine poleks nii suureks meediasündmuseks tõusnud.
Opositsioonilise Rahvarinde ajaleht Azadlõq vahendas Loreeni kohtumisjärgseid sõnu ”Inimõigusi rikutakse Aserbaidžaanis iga päev. Sellest ei saa vaikida”.
Ehkki Loreen hiljem oma isikliku-inimliku suhtumise lauluvõistlusest lahus hoidis, oli sellega kõik öeldud ja väga tugevalt.
Igal juhul on rootslaste roll pärast seda, kui vennad Nobelid XIX sajandil Bakuus naftat puurima hakkasid, Aserbaidžaanis taas väga tugevalt esil.
Aserbaidžaani suur võidusoov koostöös Rootsi professionaalsusega andis aserbaidžaanidele eelmisel aastal võidu. Toonase võidulaulu heliloojad olid ju rootslased Stefan Örn ja Sandra Bjurman.
Seekord noppis Bakuus võidu Rootsi. Kindlasti oleksid Udmurdi vanaemad Aserbaidžaani võimudele paremini sobinud.
Artikkel pärineb Andres Herkeli veebipäevikust www.herkel.net.