Parima teadusliku jäädvustuse eest tunnustati argentiinlase Dario Arcella „Suure mao kroonikat“ Ladina-Ameerika põlisrahvaste saatusest.
Parimaks lühifilmiks tunnistas žürii Serbia režissööri Vladimir Perovici “Tähetolmu“ kui unikaalse jäädvustuse haigest, kuid andekast ja huvitava mõttelennuga 14aastasest poisist.
Eesti filmide konkursi kolmeliikmeline rahvusvaheline žürii, kuhu kuulusid mulluse festivali võitjad, pidas parimaks Jaan Tootseni tõsielufilmi „Uus maailm“. Tootsen rääkis, et selle tunnustusega sai nagu otsad kokku tõmmatud, sest kaheksa aastat tagasi puutus ta Pärnu festivalil esimest korda kokku filmitegemisega Mark Soosaare ja Mati Põldre dokumentaalfilmi koolitusel.
„See oli nii tore, kuidas ma käisin siin filme vaatamas, magasin telgis ja unistasin filmitegemisest,“ meenutas Tootsen. „Aga mõte, et minu film võiks osaleda siin festivalil, tundus siis absurdne.“
Noortežürii valis parimaks lastefilmiks Taani režissööri Ida Groni töö „Laps ja kloun“. Televaatajad said festivalinädala jooksul vaadata ETVs võistlevaid dokumentaale ja valisid Eesti rahva auhinna vääriliseks Rootsi filmimeeste Håkan Pieniowski ja Kåge Jonssoni filmi „Elas kord armastus“. See oli telepubliku silmis parim film kategoorias “Elu Venemaal”.
Soosaar ütles, et kaks Venemaa-teemalist ETVs näidatud linateost olid peaaegu lõpuni võrdse arvu punktidega: mõlemad traagilise lõpuga „Luigelaul“ ja „Elas kord armastus“.
„Me ei uskunud, et meie võidame,“ tunnistas Jonsson. „Sest võistlus oli väga tugev, osales palju häid filme,“ lisas Pieniowski. Jonsson nimetas seda saavutust festivali parimaks auhinnaks, sest tunnustus tuli rahvalt. „Meile öeldi, et hindajad väärtustasid seda, et film puudutab paljusid,“ rääkisid tegijad. Mehed alustasid 12 aastat tagasi oma Venemaa sarja filmiga, mis kandis pealkirja „Sünnitusmaja“. Kaks aastat hiljem tegid nad samade tegelastega „Ma armastan sind, Nataša“.