Kihnu kirikul särab uus kullatud rist

Soomes kullatud risti aitas Kihnu kiriku uuele tornikiivrile paigutada meisterkuldaja Raimo Snellman, pilkude eest varjas toimuvat remondiaegne ehituskile. Foto: Erakogu

“Kui me nüüd siia Lemsi küla poole tuleme, imetleme seda torni. Küll on ilus, kui päike sellele veel peale paistab,” ütles Kihnus tuntud käsitöömeister Lohu Ella, sättides ratast kirikuaia najale.

Pühapäeva hommikul tõigi seitsme kilomeetri pikkusel saarel kihnlaste ja massakate tee kirikusse, et saada osa uue tornikiivri ja risti pidulikust õnnistamisest Tallinna ja kogu Eesti metropoliidi Stefanuse ning Pärnu ja saare piiskopi Aleksandri osavõtul.

Kohal oli Soome Vabariigi suursaadik Eestis Aleksi Härkönen abikaasaga, nende kõrval aukohal võttis istet Eesti apostliku õigeusu kiriku liige ilmik Tõnis Rüütel.

Kogukonna tugi

Pühakoda oli puupüsti inimesi täis. Kihnu naistel heledapõhjalised lillelised pühapäevarätid korralikult lõua alt kinni seotud, massakad ehk mandrinaised eristumas päeva tähtsuse vääriliselt riietunutest oma sandaalide ja põlvpükstega.

“Ajas, mis on tulvil hirmu ja segadust, vajame Jeesust,” rääkis metropoliit turvalisuse ja millessegi uskumise vajalikkusest, lõpetades kiriku kauni ja ajaloolise taastamise tegijate kiitmisega.

Kihnu 1862. aastal ehitatud kiriku tornikiivri remondi ja risti uuendamise tellis Eesti apostliku õigeusu kiriku Nikolause kogudus. Raha saadi pühakodade säilitamise riiklikust programmist, Pärnu lahe partnerluskogu kaudu Leader-programmist, annetustena, kus tugeva toetuse andsid väliskihnlased Alar Suurkask ja Peeter Vesik. Need nimed kõlasid metropoliidi antud tänuõhtusöögil laupäeval viitega sellele, et mõlemad mehed oleksid väärt kõrget autasu, Püha Piiskop Platoni ordenit, mille annetamise õigus on metropoliidil.

“Selles suures teos väljendub tugev traditsioon, selle saare rahvas armastab oma tavasid, oma kirikut,” rääkis piiskop Aleksander.

Teist korda Kihnus, möönis riigikogu aseesimees Jüri Ratas, et siin valitseb tugev kogukonnatunne.

“Kaks–kolm aastat tagasi valmis projekt kiriku torni ja 2005. aasta jaanuaritormi järel lapitud katuse remondiks, alguses ilus mõte sai paberile ja Paal Põlluste võttis enda kanda asjade kohapeal toimimise, Viljo Vetik võttis ette tornikiivri ja metropoliit pühitses selle tegevuse,” seletas Kihnu vallavanem Ingvar Saare tööjaotust.

Peatöövõtja oli kirikute taastamise kogemusega Paide ehitusfirma OÜ Tafrix. Töödejuhataja Aleksander Fjodorov tõdes, et pühakoda ei ole avariiline, kuid õigel ajal alanud remont aitab vältida hilisemaid suuremaid kahjustusi.

Kohalik ettevõtja, OÜ Kihnu Puukoi omanik ja kuldsete kätega puutöömees Enno Tšetšin valmistas kellatornile uued luugid ja luugiaknad ning kahepoolse välisukse, sest seda ei olnud võimalik taastada nagu osa torniluuke.

Soome meistri kätega

Mehepikkuse torniristi kattis Soomes lehtkullaga Raimo Snellman, kes piduliku ja ajaloolise sündmuse puhul Kihnus oli. Vana rist on hoiul kirikus. Ettevõtja Viljo Vetiku sõnade kohaselt tegid Soome meistrid nüüd vaskplekiga kaetud tornikiivrile spetsiaalse detaili, mille külge rist istutati.

Remont jätkub. Kaluri ja ettevõtja Valdo Palu ettepanek oli, et katuseakende taastamise kulu võtaksid enda kanda Kihnu suured suguvõsad. Vetiku jutu järgi on nüüd esimene mure värava remont, sest müüritist pureb ajahammas.

“Kihnu kiriku remonti on olnud erinevaid panustajaid ja see on erakordne ning rõõmustav koostöö, järgimist vääriv formaat,” nentis Eesti apostliku õigeusu kiriku kantsler Martin Toon. “Loodan, et sellise koostöö najal suudame paari–kolme aastaga kogu kiriku, piirdeaia koos väravatega remontida ning õueala korrastada.”