Pärnus kallineb soojuse piirhind kõige enam

Eno-Gerrit Link
, veebitoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Fortum Termesti koostootmisjaam Pärnus.
Fortum Termesti koostootmisjaam Pärnus. Foto: Ants Liigus

Pärnus tõuseb soojuse piirhind tänavu ülejäänud Eesti piirkondadega võrreldes protsentuaalselt kõige rohkem.

Pärnus kerkis soojahind juba juuli keskpaigas 29 protsenti, samas oli hind viis aastat muutmata ja nii ei olegi kaugküttest saadav toasoe Pärnus kõige kallim - megavatt-tund maksab 63.95, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kuna Pärnus valmis kahe aasta eest soojuse ja elektri koostootmisjaam, tuli kõigepealt välja töötada metoodika, kuidas sellise tootmise puhul soojuse hinda arvutada, ja see võttis omajagu aega.

"See tõus on tingitud Pärnu soojamajandusse tehtud investeeringutest ja sellest, et me ei ole väga pikka aega hinda muutnud. See hind on tõesti Eesti keskmisest natuke madalam, kuid võrreldes nende ettevõtetega, kes maagaasi ja põlevkiviõli põletavad, on siiski oluliselt madalam," selgitas Fortum Eesti müügijuht Hillar Nuut.

Tänavu lähevad paljud linnad kütteperioodile vastu varasemast kõrgema hinnaga, kuid kui oktoobrist tõuseb Tallinnas soojuse piirhind ligi 70 euroni megavatt-tunni kohta, siis näiteks Tartu ja Võru hind on umbes 15 eurot madalam.

Konkurentsiameti teatel on kõik kütte hinnatõusu taotlused nendega kooskõlastatud. Peamiseks hindade tõusu põhjuseks on kütuse kallinemine ja suured investeeringud hakkepuidule üleminekul.

Kuna võib arvata, et kütuse hind tõuseb ka edaspidi, peaks tarbija mõtlema kokkuhoiumeetmetele.

"Näiteks peaks maju soojustama ja võtma kõik sellised võimalikud endapoolsed meetmed kasutusele. Küttesüsteemid peaksid korras olema, et nad oleksid võimalikult efektiivsed ka nende poolt. Ja samamoodi meie vaatame seda, et ettevõtete tegevus muutuks efektiivsemaks, et nad vähendaksid oma trassikadusid, et nende tootmine oleks efektiivne ja selle võrra saame ühiselt hoida hinda stabiilsena," selgitas konkurentsiameti energeetika- ja veeteenistuse juhataja Külli Haab.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles