Augusti alguses Pärnu linnavolikogu esimehele Margus Tammekivile saadetud kirjas palus AS Maseko juhatuse liige Viktor Getman kooskõlastada Maseko kinnistule rajatava sadama akvatooriumi geograafilised koordinaadid.
Getman teavitas oma kirjas, et käesoleval ajal toimub eeltöö sadama laevaliikluseks avamiseks.
Tammekivi omakorda palus linnapea Väino Hallikmägil korraldada volikogu otsuse eelnõu ettevalmistamine.
Abilinnapea Riina Müürsepa allkirja kandev vastus AS Masekole 15. septembrist 2003 selgitab, et seoses Pärnu jõe kallaste ja akvatooriumi detailplaneeringu algatamisega ei ole võimalik soovitava sadama akvatooriumi määrata enne detailplaneeringu kehtestamist.
AS Pärnu Sadama kapten Riho Prints kinnitas Pärnu Postimehele, et uuel sadamal võiks olla kaubavedude kohalt mõte vaid siis, kui sadama ehitaja rajaks ühtlasi uue Kesklinna silla, mille alt pääseksid jõge mööda üles kaasaegsed kaubalaevad.
Kaubavedu lotjade või kitsaste praamidega silla alt mere poole on mõttetu, ütles Prints.
Papiniidu sadama idee ei ole uus. 2002. aastal esitasid avalikkusele sama mõtte anonüümseks jäänud eksportöörid, kelle visiooni kohaselt saanuks Papiniidu sadamat kasutada pärast raudtee pikendamist Papiniidu sillani transiidisadamana. Et selgi korral tekkis probleem Kesklinna sillaga, mis ei ole lahtikäiv, jäi uus sadam vaid kavatsuseks.
AS Masekole kuuluva kinnistu Suur-Jõe 54 pindala on 130 406 ruutmeetrit, mis jaguneb õue- ning sealhulgas ehitusmaaks ja muuks maaks.
Veealust maa-ala neil ei ole, kuid sadama teoks saamisel oleks Masekol reaalne koos geograafiliste koordinaatide kooskõlastamisega saada kuni kolmandik jõe laiusest.
AS Masekost öeldi Pärnu Postimehele, et sadama teemat kommenteerida ei soovita.