Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/02/01/4957067t1h411e.jpg)
/nginx/o/2015/10/23/4624947t1h05c1.jpg)
Maavalitsuse suures saalis kuulas käputäis inimesi tuleviku kiirraudtee järjekordset arutelu, mille peateema oli maakonnaplaneeringu koostamine, et määrata Rail Balticu raudteekoridori asukoht Pärnu maakonnas.
Selgitusi andsid maavalitsuse planeeringute talituse, majandus- ja kommunikatsioooniministeeriumi, tehnilise järelevalve, keskkonnamõjude hindamise ühingu, maa-ameti ja konsultatsioonifirma Hendrikson ja Ko esindajad.
Läbi Harju-, Rapla- ja Pärnumaa 213 kilomeetri pikkuse rööbasteega Rail Balticu planeering tuleb kehtestada tuleval aastal. Kui Harju- ja Raplamaal on planeering kooskõlastusringil, siis Pärnumaal tekitas eskiislahenduse tegemise järel tõrke avastus, et kiirraudteeühendus vajab siin ka elektritaristut ja selle tarvis liinikoridori projekteerimist Pärnust lõuna pool Surju ja Häädemeeste vallas.
Häädemeeste piirkond võib olla rahul, sest nemad saavad 110kilovoldise liini ja ehitatakse kaks veoalajaama: üks Sindi-Sauga ja teine Häädemeeste kanti.
Õhuliini koridori laius on 100 ja maakaablil 40 meetrit.
Pärnumaal kulgeb Rail Baltic ligikaudu pooles pikkuses ehk 110 kilomeetril. Suures osas on raudtee plaanitud üle riigimaa ja läbi riigimetsa, kuid kogu koridorile jääb umbes 650 erakinnistut, mille omanikega alustab maa-amet juba tänavu läbirääkimisi. Raudtee alla mineva eramaa ostmine või ümberkruntimine jääb tulevasse aastasse.
Maa kui kinnisasja sundvõõrandamiseks riiklikult tähtsa objekti tarvis on päevakorral vastav seadusemuudatus, et protseduur oleks lihtsam. Seadusesätted hakkavad kehtima järgmise aasta esimesest päevast. Seaduseelnõu tekst on Andres Lindemanni kui majandusministeeriumis Rail Balticu projekti eestvedaja jutu järgi kooskõlastusel. Vabatahtlikke maade ostu ja vahetamise läbirääkimisi hakkab pidama maa-amet, kuid sundvõõrandamisega tegeleb ministeerium. Lahtiseks jäi, kuidas.
Pärnu maakonnas on Rail Baltic kavandatud valdavas osas ehk 80 protsenti riigimaale.
Küsimusi tekitasid tiheasustuspiirkonnad, kus omavalitsus on kehtestanud detailplaneeringu enne teekoridori kavandamist, näiteks Tahkuranna vallas. Nüüd tuleb detailplaneering kehtetuks tunnistada, riigil kulutused hüvitada.
Jaak Simon tehnilisest järelevalvest rääkis, et Iklast Reiu jõeni on Pärnumaal tehtud tulevasel raudteel geodeesia- ja geoloogilised uuringud ja jäänud on veel ristuvate kohtade nagu sildade ja ristmike uurimine. Seega on raudtee juba eelprojekteeritud Läti piirist Pärnu poole kuni Reiu jõeni.
Üks vallaesindajaid viitas sellele, et kohalikud inimesed käivad vallamajas küsimas, mida nad tohivad või ei tohi raudteekoridori lähedal teha, sest seni on see ju vaid paberil. Näiteks tahab keegi hakata pidama mitmesajapealist lambakarja ja ehitada lauta. Raudtee oma teenindusmaaga võtab enda alla 66 meetri laiuse ala, planeerimisel on see ala 320 meetrit.
Maavalitsuse planeeringute talituse juhataja Tiiu Pärn soovitas küsida enne millegi kavandamist kohalikel vallaametnikel üle nii maavalitsusest kui majandusministeeriumist, et saada pädev selgitus.
