Ravimipettur kasvatab vanglas imikut

Martin Laine
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Shutterstock

31aastane Pärnu naine Reena Metsakänd on saanud kohtus karistada nii varguste kui korduvate pettuste eest. Möödunud aastal mõisteti ta ulatuslikus ravimipettuses süüdi ja talle mõisteti liitkaristuseks üheksa aastat reaalset vangistust.

Metsakänd on kolme lapse ema. Noorim neist oli süüdimõistva otsuse tegemise ajal kahekuune, nüüd on ta seitsmekuune ja istub ema süles Harku ja Murru vanglas.

Justiitsministeeriumi pressiesindaja Maria-Elisa Tuuliku ütlust mööda on Harku ja Murru vanglas kaks lapsega ema ning üks rase naine. “Eesmärk on see, et väikelapse ja ema side säiliks,” kommenteeris ta.

Metsakänd mõisteti vangi, sest ta kasutas skeemi, millega sai ligipääsu võõrastele isikuandmetele. Ta helistas võõraste nimede alt arstidele ja palus psühhotroopseid ravimeid. Need on tavaisikutele illegaalsed. Nüüd on Metsakändu selle eest karistatud neli korda, samasuguse teo eest karistati tema ema ja õde, kes oli kuritegude toime panemise ajal alaealine.

15. aprillil jõustus Metsakännu suhtes uus kohtuotsus, mis lisas tema karistusele ühe kuu, sest veel enne vangiminekut jätkas ta ravimipettustega.

“Uus karistus määrati uue teo eest, sest ta pani pärast kohtuotsuse jõustumist, kuid enne karistuse kandmisele asumist toime taas kuriteo,” kirjeldas Lääne ringkonnaprokuratuuri pressinõunik Annely Erm.

Pärnu maakohus tegi erandi ja mõistis karistuse alla miinimummäära, sest kohtu hinnangul on üheksa-aastane vanglakaristus piisavalt karm.

Justiitsministeeriumi pressiesindaja sõnade järgi on Harku ja Murru vangla emade-laste osakond kohandatud lastele sobivaks. Seal on näiteks imikuvoodid, vannid, mänguasjad, mähkmed ja lastetoit. Erikoolitusega vanglatöötajad õpetavad vanemlikke oskusi ja nõustavad muudes küsimustes.

Emal ja kuni kolmeaastasel lapsel võimaldatakse ema taotlusel ja eestkosteasutuse nõusolekul elada koos.

Vanglateenistus tagab emale sideme säilimise üle kolme aasta vanuse lapsega, kui see ei häiri lapse normaalset kasvatamist ega avalda talle kahjulikku mõju. Kui laps on sobivas vanuses, saab ta käia lasteaias, et suhelda teiste lastega.

Kui laps saab nelja-aastaseks, läheb ta vanglast ära sõltumata sellest, kas ema peab veel karistust kandma. Võsuke saab minna teise vanema või vanavanema juurde, kui selline võimalus puudub, siis hoolekandeasutusse.

Esimest korda karistati Metsakändu, kes toona kandis nime Vaikla, võõra identiteedi all retseptiravimite välja petmise eest juba 2012. aastal. Seejärel täpselt sama teo eest 2013. aastal, mil talle mõisteti kuus aastat vangistust.

Toona lükati karistuse kandmine edasi kuni tema noorima lapse kolmeaastaseks saamiseni. Järgmiseks kohtuotsuseks oli tal sündinud juba uus laps.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles