Viuh ja valmis! ehk Kuidas Pärnu Postimeest trükitakse

Raido Keskküla
, veebilehe toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Trükimasinast tulnud värsked lehenumbrid võtavad liinil enda alla pikad poognad, enne kui pakituna lattu jõuavad. Sellel fotol on näha, kuidas eri liinidel Pärnu Postimees ja vaheväljaanne Maa Elu üheks leheks kokku pakitakse.
Trükimasinast tulnud värsked lehenumbrid võtavad liinil enda alla pikad poognad, enne kui pakituna lattu jõuavad. Sellel fotol on näha, kuidas eri liinidel Pärnu Postimees ja vaheväljaanne Maa Elu üheks leheks kokku pakitakse. Foto: Ardi Truija

Kõrvulukustav müra. Värske trükivärvi lõhn. Uskumatu väledusega trükimasina ja juhtpuldi vahet lippavad trükkalid. Silme eest kirjuks võtva kiirusega jooksevad liinil äsja trükipressi alt tulnud Pärnu Postimehe numbrid, võttes poognaid ja kaari nii kõrgel lae all kui vaataja silmade kõrgusel.

Paarikümne minuti pärast valitseb masinaruumis taas vaikus ja kiletatud pakkides ajalehed jäävad laos ootama laadimist autodele, mis toimetavad need öötundidel sihtkohta.

Just nõnda, välgukiirusel, trükitakse Tartus Kroonpressi trükikojas Pärnu Postimeest.

Lahkelt Pärnu ajakirjanikke võõrustama nõustunud Kroonpressi trükiosakonna juhataja Joel Zirel annab lehetrükkimisest siiski märksa põhjalikuma ülevaate ja laseb piiluda trükikoja varjatud nurgatagustesse.

Lausa uskumatu, millise väledusega trükkalid trükimasina ja juhtpuldi vahet lippavad.

Aga alustame algusest.

Kuigi Pärnu Postimehe trükkimise kellaajaks on pärnakate külaskäigu päeval märgitud plaanidesse 19.30, teeb Zirel oma kaastöölistele teatavaks, et täna läheb Pärnu leht trükki kohe, kui toimetusest saadetud failid trükikotta jõuavad.

Kiire kontrollkõne Pärnusse: trükikoja tarvis ette valmistatud küljed laekuvad kella 17 paiku.

Päris uhke tunne, kui homset lehte asutakse külaliste rõõmuks trükkima väljaspool järjekorda.

“Õhtuti trükitakse siin väikseid lehti päris palju ja me saame natuke kombineerida. Vahetada trükijärjekorda vastavalt sellele, kuidas toimetustest failid saabuvad,” selgitab Zirel.

Trükkalitel tuleb tegutseda kiirelt, et lehevärvid õigeks sättida.
Trükkalitel tuleb tegutseda kiirelt, et lehevärvid õigeks sättida. Foto: Ardi Truija

Ja lähebki kohe lahinguks.

Niipea kui Pärnu lehe failid trükiettevalmistuse arvutisse jõuavad, saadab operaator need trükiplaadimasinasse, kus siis kujutis laseriga plaatidele kantakse.

Alumiiniumist plaadile mahub neli lehekülge ehk üks poogen. Kuna on tegemist neljavärvitrükiga, tehakse igat plaati neli ehk üks plaat iga värvi kohta.

Kui plaadid valmis, saadab operaator need vastava värviinfoga juba trükkalitele, et nood saaksid trükimasina eelseadistada ja panna paika õiged värvikogused.

Kogu eelnimetatud protsess võtab aega ehk kõige rohkem veerand tundi.

Nüüd aga jalutuskäik trükikoja teise otsa, kus asub trükimasin.

Vahepeal pärime trükiosakonna juhatajalt, kas nende töös apsakaid ja ootamatusi ka ette tuleb. Veerand sajandit trükikojas töötanud Zirelile meenub seepeale aastatetagune juhtum, kui ümber tuli trükkida terve Maalehe tiraaž. “Olime just lehe trükkimise lõpetanud. Trükiarv võis olla umbes 40 000 või 50 000 eksemplari. Korraga luges üks trükkaleist lehe päisest välja väga suure vea. Tegemist oli Savisaart puudutava artikliga. Andsime kohe toimetusele sellest teada ja midagi polnud teha, viskasime kõik need mitukümmend tuhat lehte minema ja trükkisime kogu tiraaži uuesti,” meenutab Zirel.

Ühele alumiiniumist trükiplaadile mahub neli lehekülge.
Ühele alumiiniumist trükiplaadile mahub neli lehekülge. Foto: Ardi Truija

“Tegelikult on aga niimoodi, et kui mingile asjale palutakse eriliselt tähelepanu pöörata ja seda korduvalt arutatakse, läheb see tahes tahtmata untsu. Kas paberid katkevad või läheb midagi valesti või jääb üldse tegemata. Millegipärast nii on,” tõdeb Zirel.

Trükimasina juurde jõudnud, selgitab Zirel, et täna on töös kokku 20 nimetust väljaandeid, 18 neist ajalehed. “Kolmapäeval trükitaksegi kõige rohkem ajalehti,” märgib ta.

Ja ongi käes hetk, kui trükkalid panevad trükiplaadid masinasse ja lülitavad masina tööle. Esmalt aeglaselt ja aina kiirust kogudes jookseb keldris suurtest rullidest paber trükimasinasse, kust väljuvad juba trükilõhnalised lehed.

Meeletu lärm ruumis aina valjeneb ja ühtlasi algab peagi Tartu võimlemispidu. Loodetavasti trükkalid ei pahanda, aga on lausa uskumatu, millise väledusega mehed trükimasina ja juhtpuldi vahet lippavad. Kiirelt napsab trükkal masina vahelt ajalehe. Lärts! lauale, kiire värvide korrigeerimine. Siis käkerdab paberi kokku ja prügikasti. Juba vaadatakse üle lehe mõnda teist külge.

Samal ajal kogub trükimasin üha hoogu. Kui värvid paigas, haaravad trükkalid liinilt aeg-ajalt järgmisi lehenumbreid, kontrollimaks, kas kvaliteet on paigas olnud kogu trükkimise aja.

Masinast tulnud ajalehed jooksevad liini pidi järgmisse ruumi, kus masin lisab täna trükitavale lehenumbri vahele varem valminud Maa Elu. Masin loeb lehed pakkidesse, kiletab ja tõmbab nende kooshoidmiseks vitsad peale. Valmis pakid sõidavad edasi laoruumi, kust need autodele laaditakse.

Paarkümmend minutit ja kõik Pärnu Postimehe 12 000 eksemplari on trükitud. Paberit ei kulunud selleks poolt rulligi, sest ligemale 700 kilogrammi kaaluvast paberirullist saab trükkida 26 000 ajalehte.

Äsja trükitud homne Pärnu Postimees näpu vahel, tulebki end taas kodu poole seada. Natuke on kahjugi, et kogu see protsess nii kärmelt käis.

Trükikoda Kroonpress

  • Asutatud 1990. aastal Tartus.
  • Loodud eesmärgiga trükkida Postimeest.
  • Kuulub Eesti Meedia kontsernile.
  • Kompetentsus nii ajalehe-, ajakirja- kui poognatrükis.
  • Trükib ligemale 30 ajalehte ja üle 20 ajakirja.
  • Müüb oma toodangut üheksasse riiki, peale lähinaabrite näiteks Hollandisse, Inglismaale ja USAsse.
  • Eksport moodustas 2015. aastal 62 protsenti trükikäibest ja 78 protsenti ajakirjakäibest.

Andmed: AS Kroonpress

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles