Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/11/13/7308253t1hcaea.jpg)
/nginx/o/2011/10/14/792780t1h6c57.jpg)
Kümmekonna päeva eest Pärnu Malmö tänava senisest pikemaks ehitamise üle aru pidanud linnaametnikud ja aktsiaseltsi Pärnu Vesi juhid pidasid sõna: võimaliku läbimurde joonised on planeerimisosakonnast veefirma juhataja lauale jõudnud.
Ajaloolisele Malmö tänavale omaaegse pikkuse tagasi andmise üle pidasid nõu Pärnu linnavalitsuse majandusosakonna juhataja Mait Talvoja, linnaarhitekt Karri Tiigisoon, Pärnu Vee juhatuse esimees Garri Suuk ja veefirma projektijuht Jaanus Vent.
Linnale kuuluva Pärnu Vee juhid võtsid nõupidamisest osa, kuna just seoses vee- ja kanalisatsioonitorustiku ehitamisega kesklinnas on avanenud soodne aeg Malmö tänav raekojaäärse haljasala asemel kergliiklusteeks ehitada.
Mõttes on torustiku tarvis kaevatud pinnase tasandamise järel rajada varasema rohukamara asemele jalakäijatele ja ratturitele mõeldud tee Nikolai tänavast Munga tänavani ja sealt edasi Mungast Vee tänavani.
Linnavalitsuse planeerimisosakond esitas Pärnu Vee juhtidele, kelle kohustus on korraldada torutööde jälgede likvideerimine, kolm eri joonist Malmö tänava Nikolai ja Vee tänava vahelise lõigu kergliiklusteeks muutmise kohta.
Jooniste vahe seisneb kavandatava kergliiklustee ja seda ääristavate haljastusribade laiuses ning teekatte materjalis. Tee laiusena on märgitud 2,65 ja kaks meetrit. Teekattematerjalidest on kõne all punane ja hall klassik-kivi või ajutine sõelmekiht, kui kivisillutiseks raha ei jätku.
Suuk on seisukohal, et sobivaim variant torutööde jälgede kaotamise käigus kergliiklustee ehituseks on jääda kahe meetri laiuse tee juurde, sest niisama lai on torude kaevik. “Kui tahame laiemat teed, tuleb ilmselt arvestada uue arheoloogilise uurimisega, mis röövib aega ja nõuab raha,” märkis Suuk. “Kui tee jääb Nikolai ja Munga tänava vahelisel lõigul kahe meetri laiuseks ning ehitatakse Pikk 3 kinnistu aiast 75 sentimeetri kaugusele, oleks tee-ehitus mõeldav. Sellise läbimurde kohta ma AS Terratilt hinnapakkumise küsin.”
Suuk lisas, et tema arvates tuleks kergliiklustee piirata kindlasti äärekividega ja katta halli kivisillutisega.
“Ilma äärekivideta ajutine tee, mis kaetakse 25 sentimeetri paksuse killustikukihi ja freesipuruga, võib lagunema hakata, juhul kui see kauem kui ühe talve üle peaks elama,” märkis Suuk. “Pärnu arengukavas on Malmö tänava lõpuni ehitamiseks ette nähtud 12 800 eurot, millest minu hinnangul peaks jätkuma kahe meetri laiusele läbimurdele ehk 200–250 ruutmeetri tee-ehituse tarvis.”
Samal ajal võib kõne alla tulla just ajutine, killustiku ja freesipuruga kaetud tee, kuna kivisillutiseks pole raha.
Kolmas variant on taastada varasem haljastus endises laiuses Nikolai ja Munga tänava vahel ja jätta olukord endiseks Malmö tänava joonel Mungast Vee tänavani.
