Võimekuse pingereas troonib Vändra vald

Kihnu valla värav on sadam, mille kaudu navigatsiooni ajal jõuavad kohale inimesed ja kaup. Siitkaudu suure maaga hoitav side aitab kaasa saare majanduse arengule. Foto: Urmas Luik

Eesti omavalitsuste võimekuse hindamise tabeli järgi on Pärnumaalt tipus Vändra ja Kihnu vald, suurim langeja aga Tõstamaa vald ja esikümnest on väljas Pärnu, mis samal ajal on maakonna omavalitsusest koondandmete järgi parim.

Koduriigis on 226 kohalikku omavalitsust, neist 33 linna ja 193 valda. Siseministeeriumi tellimusel koostatud kohaliku omavalitsuse võimekuse indeks annab pädevat infot otsustajatele, toob esile üldised suundumised ja võimaldab ennast naabritega võrrelda.

Aastatel 2006–2011 on võimekuse esikümnest välja langenud Pärnu ja Keila, asemele on tõusnud Kuressaare ja Ülenurme vald Tartumaalt. Võimekuse tipus troonivad Harjumaa omavalitsused.

Pärnu pluss ja miinus

Pärnu linnapea Toomas Kivimägi nentis, et Pärnu linn on kohaliku omavalitsuse äsja avaldatud võimekuse indeksi järgi 17. kohal 226 omavalitsuse hulgas, mis ei ole sugugi halb tulemus, olles Pärnumaa omavalitsustest selgelt parim.

“Õigustatud on küsimused 2010. ja 2011. aasta võrdluses langemise kohta 15ndalt 16. kohale, kuid analüüs eeldab pikemat aega, ent esmapilgul tundub, et lõviosa kukkumisest andis muutus omavalitsuse finantsolukorras,” selgitas Pärnu meer.

Kivimägi sõnade järgi ei hõlma see parameeter vaid linna võlakoormust, mille vähendamisega on kõik hästi. OÜ Geomedia on kasutanud teisigi parameetreid, nagu põhivara elaniku kohta, omafinantseerimise võimekus.

“Kusjuures tundus, et olulise – jutumärkides – panuse, andsime ise, hinnates 2011. aastal põhivara, ennekõike kinnisvarainvesteeringuid, oluliselt alla,” märkis Kivimägi. “Teiseks languse põhjuseks võib olla elanike tulude tagasihoidlik kasv 2011. aastal, võrreldes teiste juhtgrupi omavalitsustega, sest keskmine palk jäi 2011. aastal jämedalt võttes samale tasemele mis 2010-ndal, samal ajal käesoleval aastal on keskmine palk Pärnu linnas kasvanud ligi kuus protsenti.”

Kivimägi lisas, et vanade otsuste mõju on inertsi ja uute otsuste mõju viitajaga ehk nagu ta on varemgi võrrelnud Pärnu linna naftatankeriga, mille ümberpööramiseks läheb mitu kilomeetrit. Sama on kardinaalsete suunamuutuste rakendamisega linnas.

Elanike heaolu esikümnes ei ole ühtegi Pärnumaa omavalitsust, indeksi arvutamisel on aluseks võetud keskmine tulu elaniku kohta, töökohtade arv 15-64- aastaste hulgas, registreeritud töötute arv ja toimetulekutoetused elaniku kohta.

Tõstamaa vald on võimekuse pingereas tunnistatud vaadeldud aastatel suurima langusega omavalitsuseks, mis 2008. aasta 110. kohalt on kukkunud 2011. aastal 172. positsioonile.

“Ma ei ole ülevaatega jõudnud põhjalikult tutvuda ega oska seda kommenteerida, aga ma ei oska ka nimetada midagi, mis oleks meie eluolu nii oluliselt halvendanud,” kostis Toomas Rõhu, kelle juhtida on umbkaudu 1500 elanikuga omavalitsus.

Kihnu edu võti

Pärnumaal teeb heas mõttes ilma ligemale 700 elanikuga Kihnu vald, mis mahub näiteks kohaliku omavalitsuse (KOV) üksuste võimekuse pingereas suurima kasvuga üksuste tippkümnesse võimekuse koondindeksi (alla 2000 elanikuga omavalitsused) järgi, jäädes Padise, Emmaste, Imavere ja Noarootsi valla järel 5. kohale. Ja meretaguse omavalitsuse rahaline seis on hea, mida kinnitab vastava tabeli 6. koht.

 “Tegutseme, näeme vaeva, meil ei ole laenukoormust, finantseerime ettevõtmisi, projekte põhiliselt siseriikliku toetusega,” tõdes Kihnu vallavanem Ingvar Saare.

KOV-üksuste võimekuse pingerea suurima kasvuga üksus on omasuguste hulgas Vändra vald, esikümne teise koha kohta arvas ligi 3000 elanikuga vallavanem Peeter Reimann, et edetabeli tipus olemise peapõhjus on ühinemine Kaisma vallaga.

“Inimeste arv on suurenenud, ametnike arv mitte, üksikisiku tulumaksu osa on tõusnud, laekumine on paranenud,” loetles Reimann võimalikke taustategureid.

Omasuguste võrdlus

KOV-indeksi tulemused avalikustas selle koostaja OÜ Geomedia ja sellest selguvad rahvastiku ja majanduse suundumused. Indeksi koostamise eesmärk on omavalitsuste haldussuutlikkuse taseme hindamine ja tulemusena on loodud riiklike registrite andmetel põhinev andmekogu. Kokku on 29 näitajat, mille põhjal on 2005. aastast võimalik analüüsida linnade ja valdade arengut.

KOV-indeksit esitles Geomedia neljandat aastat, tuues eraldi välja rahvastiku arengusuunad.

Selgub, et riigisiseselt on omavalitsused võimekuse järgi erinevad, kõrgeima väärtusega on Harjumaa ja madalaima väärtusega kagu- ja idaosa omavalitsused. Järeldub, et väiksema elanike arvuga omavalitsused võivad olla edukad, kuigi nende arengut mõjutab ääremaastumine. Pärnumaal on selline maakonnakeskusest 40 kilomeetri kaugusele jääv Koonga vald, 1200 elanikuga hõreasustatud piirkond.