Kuude kaupa päästeametnikke narritanud, selle eest viimaks trahvi saanud ja trahviotsuse kohtus vaidlustanud Are aleviku mees Jaan Lend on näide sellest, et teinekord võib kaotadeski võita. Kui ainult kangust ja mehemeelt jagub.
Tants ümber küttekolde
13. oktoober 2012, 08:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oktoobri alguses Pärnu maakohtus lahenduse leidnud konflikt sai alguse tänavu varakevadel, kui kunagine priitahtlik pritsimees ja kümmekond aastat ohutustehnikainsenerina töötanud Lend keeldus korteriühistu küttekoldeid inspekteerima tulnud korstnapühkijale ust avamast.
Et aga Lennu korterist lähtuv lagunenud ja pigine korsten viitas sellele, et pliidiga ei pruugi tal kõik kombes olla ja meest kahtlustati teinekord napsu võtmiseski, pelgasid ülejäänud ühistu liikmed, et vanahärra pistab majale kogemata tule otsa. Nii tegigi ühistu Lääne päästekeskusele avalduse: tulgu ametnikud kohale ja vaadaku kõnealune korter kriitilise pilguga üle.
Kodu on kindlus
Ametnikud tulidki 14. märtsil. Ent Lend ei pidanud päästeametniku vormist korstnapühkija omast sugugi rohkem. Uks jäi suletuks. “Minu kodu on minu kindlus, nagu inglased ütlevad,” teatas Lend, kelle sõnutsi pole igaühe asi tema valdusesse tungida, olgu tal seljas mis munder tahes.
Et päästeametnikul on õigus jõuga korterisse tungida ainult otsese ohu korral, kuid seda polnud, pöördus ametnik tagasi kontorisse, kus vormistati uus teatis, mille kohaselt päästeametnik pidi Lennu korterit kontrollima tulema 30. märtsil.
Seitse päeva enne kella kukkumist helistas Lend aga päästekeskusesse ja teatas, et talle see aeg ei sobi, ja pakkus välja aprilli teise nädala. Päästekeskus tuligi mehele vastu ja kokku lepiti 11. aprilli suhtes.
Nimetatud päeva hommikul helistas Lend taas päästekeskusesse ja teatas, et teda sel päeval kodus pole. Taas tuli tuleohutusülevaatus edasi lükata – 25. aprilliks. Sedakorda, et üllatusi vältida, saatis päästekeskus teatise tähitud kirjaga.
Nimetatud kuupäeval oligi mees kodus. Aga ust ametnikule ei avanud. “Ametnik suutis ainult öelda: ”Tervist, päästeametist!” ja pärast seda pandi uks kinni,” oli Lend Lääne päästekeskuse juhi asetäitja tuleohutusjärelevalve alal Indrek Laanepõllu jutu järgi vaid korraks ukse vahelt piilunud.
“Ma ütlesin, et ma ei lase teid sisse ja kogu moos,” kinnitas Lend tema sõnu.
Poeg murdis sisse
Nüüd sai päästeametnike mõõt täis ja Lääne päästekeskuse menetlusbüroo peainspektor Karmo Näkk algatas väärteomenetluse seoses järelevalve takistamisega.
Näkk võttis ühendust Jaan Lennu pojaga, et siis koos temaga 10. mail proovida mehe korterisse siseneda. Aga isa keeldus pojalegi ust avamast. Seepeale kutsus poeg appi politsei. Kuid kangust täis eakas mees keeldus konstaablilegi ust avamast.
Lõppeks ei jäänud pojal muud üle kui esimese korruse korteri aken puruks lüüa, sealtkaudu korterisse tungida ja ise ametnikele uks avada. Reetmist meenutab siiani akent kattev saepuruplaat.
“Esiteks oli seal suitsuandur kapi peal, kus see ei täida oma eesmärki, teiseks: korteri ainukeselt kütteseadmelt, köögis olevalt pliidilt oli plaat pealt ära võetud, seda asendas puitplaat, samuti ei olnud ees kolde ust,” kirjeldas Näkk avanenud vaatepilti.
Et Lend väitis, et ta pliiti ei kasuta – ja arvestades, kui halvas korras oli pliit, polnud selles põhjust kahelda –, lõppes tuleohutusnõuete võimaliku rikkumise tõttu algatatud haldusmenetluski ja elanikule pliidi suhtes ettekirjutust ei tehtud. Suitsuanduri paigaldas talle korrektselt lakke aga Pärnu-Jaagupi päästekomando.
Küll määrati Jaan Lennule järelevalve takistamise eest väärteo korras 100 eurot trahvi. Mees jäi kiirmenetluses määratud trahviga nõusse ja palus luba see augustiks ära maksta, millega menetleja nõustuski. Selle koha peal oleks võinud lugu õnnelikult lõppeda. Aga ei.
Ise saboteeris
Mõni nädal hiljem laekus Lääne päästekeskusesse kohtukutse. Selles väitis kesk pärandijagamist sattunud Jaan Lend, et kuna korter ei ole tema oma, ei pidanudki ta päästeametnikke sisse laskma, mistõttu teda ei saa järelevalve takistamise eest trahvida.
Oktoobri algul toimuski istung. Kohus leidis, et Lend on siiski kõnealuse korteri kasutaja, seega vastutav sealse tuleohutuse eest. Küll vähendati talle määratud trahvisummat 48 euroni. Peale selle jäid pensionil mehe kohtukulud riigi kanda.
Pliidi aga oli Lend kohtuistungi ajaks juba korda lasknud teha. “Ma panin plaadi tagasi, ukse uuesti ette ja kütan jälle,” seletas mees, kelle selgitusel pole pliit kunagi tuleohtlik olnudki. Plaadi ja ukse eemaldas ta päästeametnike lollitamiseks, jätmaks muljet, et sellega ei saagi kütta.
Aga milleks kogu see jant ja draama? “Oleks ta meie inspektori kohe sisse lasknud, oleks haldusmenetlus lõpetatud, oleks poja ja politsei kaasamine korterisse sisenemiseks ja trahv olemata,” sõnas Näkk.
Teisalt näitab lugu Laanepõllu sõnade järgi, et ega päästeametnikud oma tööd sellepärast tegemata jäta, kui neid takistatakse. Nad tulevad ikka ja jälle, kuni asjad korras.
Lendki on veendunud, et kogu ettevõtmine vääris vaeva. “Igat inimest ei tasu ikka ahistama hakata, inimesed hakkavad vahel ikka vastu kah, ei ole nii, et võim muudkui surub oma tahtmist peale,” kinnitas mees, et oleks valmis uuesti kohtutee jalge alla võtma. Õigupoolest võtabki. Nimelt plaanib ta järgmiseks oma poja aknalõhkumise pärast kohtusse kaevata.