Maa-alused kaablid lubavad jätkata maapinnal põllumajandustegevust, ainult metsa istutada pole 3,5 meetri ulatuses meetri jagu allpool maapinda asuva kaabli kohal lubatud.
Oli ka metsaomanik, kes keeldus kaablist oma maatükil, samuti selgus, et kaabli kraavist 70 meetri kaugusel asub musta toonekure pesapuu ja see tähendab 250meetrise raadiusega kaitsetsooni.
Tuligi siis meestel paigaldada kaabel maanteekraavi mööda ringiga. Ei aidanud isegi pakkumine, et kaabel pannakse maha talvel, kui kurge pole kodus. Keskkonnateenistuse seisukoht püsis üheselt keelav.
Madiberk seletab, et maakaablid on võimsad: 32 kilomeetrit kulgevad kaablid kannavad 35kilovoldist pinget. Kaabel saab alguse Tambast, edasi kulgeb Helmkülasse ja sealt Lõpe alajaama, kus 35- kilovoldise pingega elektrivool viiakse pingele 110 kilovolti.
Maakaabelliin kogupikkusega 37 kilomeetrit maksab umbes niisama palju kui üks tuulik. Kaabelliin koosneb kolmest paralleelsest, iga faas eraldi, 500ruutmillimeetrise ristlõikega kaablist ja andmesidekaablist, mille kaudu võrguettevõte saab juhtida tuulikute tööd.
Tamba tuulikud on vaiadel
Jõuame Metsandi tuuliku juurde. Kraatrit meenutava ümara süvendi põhjas on paarikümnesentimeetrine betoonikiht, kuhu peagi hakatakse panema vundamendi valamiseks armatuuri.
Madiberk räägib, et Mäli tuulepargi pinnas asub merest üle 30 meetri kõrgusel ja on liiva-kruusasegune, sinna on vundamenti kerge rajada. Isemoodi lood on Tamba kahe tuulikuga, mis piirnevad vahetult merega ja kus liiv-savipinnas on merest vaevu meetri kõrgusel. See tähendab, et tormise ilmaga on tuuliku jalg vee all ja kogu rajatis peab olema ehitatud tugevatele, meetrise läbimõõduga 18 meetri sügavustele raudbetoonvaiadele.