Varbla suurvoorel valatakse tuulikute vundamente

Saksa firma Enercon töömees Jens Schirrwagen ja tema kolleegid alustasid Varblas ehitustöid septembris. Foto: Ants Liigus

Tuuleenergia OÜ on alustanud Varbla valda kuue tuuliku ehitamist: viie aastaga on sõlmitud 74 maaomanikuga notariaalsed maakasutuslepingud maa-aluse kaabli vedamiseks, piirkonda on rajatud juurdepääsuteed ja kraanaplatsid ning parajasti valavad töömehed tuulikute vundamente.

Vello Madiberk on 71aastane mehaanikainsener, kes juba noorena hobi korras tuulikute jooniseid tegi ja tiivikuid voolis.

Kaheksa aastat tagasi viis ta ellu ühe oma unistustest: püstitas Harjumaal Naage külas asuvale koduõuele Taanist ostetud kasutatud tuuliku ja pani selle tööle. See tähendab, et kui on tuult, pole Madiberkil tarvis Eesti Energia teenust kasutada.

Madiberk on kirglik tuule-energia pooldaja, kellel Tuuleenergia OÜs küll imepisike – 0,35protsendine osalus. Asjatundjana on paljudest investoritest koosneva ettevõtte juhatuse liige ja samuti vedanud projektijuhina Varbla vallas Mäli ja Tamba tuulepargi rajamise ettevalmistamist.

Mees loeb Varbla tuulepargi arendamist oma elutööks ja tahab igakuisele lepingutasule vaatamata seista hea selle eest, et tuulikud saaksid püsti ja hakkaksid elektrit tootma. Tal on ametiauto, sülearvuti, piiritu entusiasm ja elutarga inimese kõnepruuk.

“Olen selle tuulepargiga tegelnud juba kaheksa aastat. Tagasilööke on olnud nii palju ja selliseid, mida ei ole osanud aimatagi. Aastaid on seda kõike ainult paberil tehtud ja selle ümber jahutud. Nüüd on lõpuks tuulikute ehitusega algust tehtud,” selgitab Madiberk, kui võtame suuna Varbla suurvoorele rajatava neljast tuulikust koosneva Mäli tuulepargi poole. Tamba tuuleparki püstitatakse kaks tuulikut.

Seadust tuleb täita

Madiberki hinnangul peavad investorid tuuleparke energeetika valdkonnas tasuvaks äriks. Tuul on ju tasuta käes, aga gaas ja põlevkivi maksavad.

Elektrijaamade ehitushinnad on samas suurusjärgus. Rehkendatakse, et tuulik teenib oma maksumuse tasa kaheksa aastaga. Madiberk usub, et Varbla tuulikute puhul on see liialt optimistlik prognoos. Ta pakub, et kümne aastaga.

Varbla tuulikute ehitusmaksumuseks kujuneb ligemale 25 miljonit eurot ja töö käivitamiseks on võetud pangalaen. Tuulepargid peaksid valmima 2013. aasta oktoobriks. Tuuleenergia OÜ baseerub Eesti kapitalil ja selle suurim osanik on Energiate OÜ, mille taga seisab Baltcap Private Equity Fund L.P.

Madiberki arvamust mööda leidub Eestis vähe Tamba-suguseid häid mereäärseid tuulekohti, kuhu annaks tuulikuid püstitada. Rannikud on kaetud looduskaitse- ja Natura alade ning suvemajadega. Tugevamad tuuled puhuvad rannikumerel ja rannikul, sisemaa poole minnes on tuuled vaiksemad. Tamba poolsaarel on tuule kiirused eriti kõrged, Mälis väiksemad.

Tuuliku kasutusiga on 20–25 aastat. Muidugi tuleb erafirmal, mis sellise arenduse ette võtab, panustada korra või korduvalt keskkonnamõjude, pinnase geoloogia, tuulemõõtmise, lindude ja taimede vaatlemise uuringutesse. Täita tuleb kõiki seadusi, suhelda suure hulga inimestega ja lahendada ootamatuid komplikatsioone. See pole maailma praktikas uudis.

Madiberk toob näite Gotlandi saare elanike vastuseisust, mis lahendati nii, et igale inimesele pakuti võimalust osta tuulepargi osakuid, see hakkas neile sisse tooma ja kujunes sissetulekuallikaks.

Suhtlemine Varbla maaomanikega oli Madiberki sõnutsi Kolgata tee. “Alguses levis kuulujutt, et me oleme petturid ja tahame inimeste maad välja petta,” meenutab mees.

Madiberkil tuli istuda inimestega esmalt nende kodus köögilaua taga ja hiljem oodata neid notari juures. Selgitada pidevalt poolte huvisid, ettevõtmise plusse ja miinuseid. Oodata tulutult notari ukse taga maaomanikke, kes viimasel hetkel jälle ümber mõtlesid. Tegelda lõputult eraisikute ja ametnike kaebustega.

Maaomanikes põhjustas ärritust, kui kaabelliini alalt hakati puid maha võtma. Inimesed rahunesid, kui tööd tehti ära, jäeti puud maaomanikele ja veeti just sinna, kuhu omanik tahtis. “Need, kelle maa peale tuulepark tuleb, saavad igal aastal maakasutamise eest tasu. Nemad ei ole vastu. Vastu on need, kelle maa peale tuulikut ei tehta,” seletab Madiberk.

Säästab keskkonda

Pärast seda, kui Tamba tuulepargi ehitusload olid välja antud ja ehitustegevusega alustatud, teatas keskkonnateenistus, et piirkonda on moodustatud vahepeal üleeuroopalise tähtsusega linnukaitseala ja ehitustööd tuleb peatada.

Nii teavad arendajad, et 15. aprillist 15. juulini ei tohi Tamba külas sõrmegi liigutada ja tuleb oodata lindude pesitsusaja lõppemist. Seadus on seadus.

Enne tuulikute ehitamist oli vaja rajada tugistruktuurid: iga tuuliku juurde viib lai kruusatee. Esimest korda löödigi kopp maasse viis aastat tagasi. Kolm–neli kilomeetrit teid ja kraanaplatsid iga tuuliku juurde rajas firma Empower AS, mis kasutas eri alltöövõtjaid. Kruusa sai transportida seitsme kilomeetri kauguselt Helmküla karjäärist. Kuigi ehitusluba ammu käes, muutis Pärnumaa keskkonnateenistus tuulikute juurdepääsuteede rajamise käigus taas mängureegleid ja piiras tuulepargi ehitusaega, lubades töid teha 1. novembrist 20. märtsini.

Seda nõudmist pidasid Tamba tuulepargi rajajad põhjendamatuks ja juristid õigustühiseks.

“Oleme täitnud kõiki seadusi. Me peame kõik tekkivad küsimused lahendama mõistlikkuse piires, et kõik pooled rahul oleks,” nendib Madiberk.

Kui tõsiselt võetav on info, nagu kujutaksid tuulikud endast suurt ohtu linnuparvedele, linnud satuksid justkui hakklihamasinasse? Madiberk väidab, et tema 25meetrine tuulik 17meetrise tiivikuga pole tapnud ühtki lindu. USAs on seda teemat uuritud ja leitud, et põhiosas hukuvad linnud autoteedel ja õhuliinidel.

Eestisse rajatakse pidevalt tuulikuid juurde ja Madiberki hinnangul peaks neid olema 50–100. Ta usub, et suund kasutada loodusressurssi, mis on taastuv, on õige.

Narva elektrijaamades kilovatt-tunni energia tootmisel paiskub atmosfääri umbes kaks kilogrammi süsihappegaasi. Tuulepargi keskkonnasääst on suur. CO2 tonn maksab maailmaturul kuni 20 eurot.

Kõrvalepõikena liigub jutt elektri hindade tõusule. Madiberk ütleb pead vangutades, et Eesti riik ei kaitsnud oma kodanikke, lubades Eesti Energial võrguteenuse hinna nii kõrgele tõsta. Võrguteenus moodustab elektriteenuse hinnast kaks kolmandikku. Elektri hind on selle kõrval väike. Riik poleks tohtinud lubada võrguteenuse maksumust kergitada, on mees kindel.

Ümber toonekure pesapuu

Iga tuulik töötab kuni 3000kilovatise võimsusega, olenevalt tuule kiirusest. Tiiviku läbimõõt on 101 meetrit ja see asub 96 meetri kõrgusel vundamendist. Tiivik tekitab suure aerodünaamilise, ligemale kümnetonnise tõstejõu. Selle jõu tasakaalustamiseks peab olema massiivne vundament. Seetõttu on arusaadav, miks vundamendi ehitus on täppisteadus ja miks maailmas omal alal arvestatav tegija Saksa firma Enercon GmbH selle rajamisel kiivalt ainult enda töömehi kasutab.

Kraanaplatse läheb tarvis võimsate masinate tarvis: kraana, mis tuulikut monteerib, peab tõstma 62 tonni kaaluva generaatoriga tiiviku gondli 100 meetri kõrgusele. Kraana ise tuuakse jupphaaval kohale ja pannakse kokku alles ehitusplatsil.

Enne vundamendi ehitamist on kulunud aastaid sellele, et sõlmida 74 maaomanikuga lepingud, mis lubavad viia maakaablid üle nende maade.

Esmalt soovitas Põhivõrk (praegu Elering) ehitada 110kilovoldine õhuliin Tamba ja Mäli tuulikute ühendamiseks riikliku elektrivõrguga Lõpe alajaamas. See kujutanuks maaomanikele palju suuremat koormatist oma 50meetrise kaitsetsooniga liini all.

Maa-alused kaablid lubavad jätkata maapinnal põllumajandustegevust, ainult metsa istutada pole 3,5 meetri ulatuses meetri jagu allpool maapinda asuva kaabli kohal lubatud.

Oli ka metsaomanik, kes keeldus kaablist oma maatükil, samuti selgus, et kaabli kraavist 70 meetri kaugusel asub musta toonekure pesapuu ja see tähendab 250meetrise raadiusega kaitsetsooni.

Tuligi siis meestel paigaldada kaabel maanteekraavi mööda ringiga. Ei aidanud isegi pakkumine, et kaabel pannakse maha talvel, kui kurge pole kodus. Keskkonnateenistuse seisukoht püsis üheselt keelav.

Madiberk seletab, et maakaablid on võimsad: 32 kilomeetrit kulgevad kaablid kannavad 35kilovoldist pinget. Kaabel saab alguse Tambast, edasi kulgeb Helmkülasse ja sealt Lõpe alajaama, kus 35- kilovoldise pingega elektrivool viiakse pingele 110 kilovolti.

Maakaabelliin kogupikkusega 37 kilomeetrit maksab umbes niisama palju kui üks tuulik. Kaabelliin koosneb kolmest paralleelsest, iga faas eraldi, 500ruutmillimeetrise ristlõikega kaablist ja andmesidekaablist, mille kaudu võrguettevõte saab juhtida tuulikute tööd.

Tamba tuulikud on vaiadel

Jõuame Metsandi tuuliku juurde. Kraatrit meenutava ümara süvendi põhjas on paarikümnesentimeetrine betoonikiht, kuhu peagi hakatakse panema vundamendi valamiseks armatuuri.

Madiberk räägib, et Mäli tuulepargi pinnas asub merest üle 30 meetri kõrgusel ja on liiva-kruusasegune, sinna on vundamenti kerge rajada. Isemoodi lood on Tamba kahe tuulikuga, mis piirnevad vahetult merega ja kus liiv-savipinnas on merest vaevu meetri kõrgusel. See tähendab, et tormise ilmaga on tuuliku jalg vee all ja kogu rajatis peab olema ehitatud tugevatele, meetrise läbimõõduga 18 meetri sügavustele raudbetoonvaiadele.

Metsandi tuuliku kõrval tõstab kraana armatuurilatte ja mehed veavad parajasti paika kaablit. Vundament ise kaalub paar tuhat tonni.

Põllumetsa tuulikust edasi asub Lankuse tuulik, mille ehitus on kõige kaugemale edenenud. Seal on vundament valatud. Olevi tuuliku juures paigaldatakse ämblikuvõrguna tihedat armatuuri. Kuus Saksa töömeest on tuulikute vundamentide ehitusega ametis septembrist alates, ütleb töömees Jens Schirrwagen.

Jätkame Madiberkiga teekonda ja sõidame Tamba tuulikute asukohta. Kaljuste tuuliku asukohas on üks vundamenti hoidva betoonvaia valamise vorm juba maasse puuritud. See ongi Eesti mandriosa parim tuulekoht, pakub Madiberk. Tuulik hakkab pöörlema, kui tuul puhub kiirusega 2,5 meetrit sekundis. Täisvõimsuse saavutab tuulik 12 meetrit sekundis puhuva tuulega ja annab siis 3000 kilovatti energiat.

Tuuleenergia

Tuul on rikkalik energiaallikas ja tuuleenergiast on saanud nüüdseks tõsiselt võetav alternatiiv heitmeid tekitavatele fossiilkütustele. Tuuleenergia kasutuselevõtuga annab vähendada õhku paiskuvate kasvuhoonegaaside hulka, seega aitab tuulest toodetud energia võidelda kliimamuutustega. Seda juba tehaksegi, näiteks 2008. aastal hoiduti Euroopa Liidu riikides tuuleenergia abil 91 miljonist tonnist CO2-heitmetest.

Kõige rohkem tuulikuid leidub Saksamaal, kus toodetakse suurim osa maailma tuuleenergiast. Taanis aga saadakse tuule abil tervelt 19 protsenti riigi elektrienergiast. Palju kasutatakse tuulikuid Hispaanias, Portugalis, Ameerika Ühendriikides, Iirimaal ja Indias.

USA California osariigis asub maailma suurim tuulepark, kuhu kuulub ligikaudu 14 000 tuulikut.

Tuuleenergia puudusteks loetakse müra tekitamist, lindude lennu segamist ja maastikupildi rikkumist.

Keskkonnaministeeriumi tellitud uuringu kohaselt peavad Eesti elanikud nii maksumuse, keskkonnasõbralikkuse kui riigi julgeoleku seisukohalt parimaks energiaallikaks tuuleenergiat ja puitu/biomassi. Keskkonnasõbralikuks elektritootmise viisiks luges tuuleenergiat 95 protsenti ja puitu 81 protsenti vastajatest. Kõige halvemaks jäi kõigis aspektides tuumaenergia, välja arvatud riigi energiajulgeolek, mille puhul leiti maagaas olevat veel halvem.

Allikas: Pärnu Postimees