Võõramaised kommersandid on Pärnus jälle platsis

Tülikate kommersantidega ei maksa tegemist teha. Kui muidu ei saa, tuleb appi kutsuda politsei. Pilt on illustratiivne ega oma seost jutuks juhtumiga. Foto: Ants Liigus

„Tal olid nii õudsed silmad, ei tea, kas ta oli narkojoobes. Ise oli ta nii kõhn, jube-jube,” meenutas Agnes Pikkur esmaspäeval Pärnus Ülejõe Selveris toimunut. „Mõtlesin pärast, kas ta oli vangist tulnud. Hea, et ta veel üksi oli.”

Tagantjärele juhtunut hinnates tänas Pikkur taevast, et esmalt talle ja abikaasale lõhnavett, seejärel džempreidki sokutanud silma järgi 40aastane isehakanud bisnismen ei muutunud oma käitumises vägivaldseks, sest sellisel juhul jäänuksid nad tõesti hätta.

Kõik algas sellest, et juba sisseostud teinud ja poest väljunud abielupaari juurde astus mainitud välimusega võõras ja küsis vene keeles juhatust Peterburi sõitmiseks.

Saanud paarisrahva meespoolelt juhatuse, et sõitku aga aina otse, hakanud jutulevõtmisest rõõmus pärija eestlasi ja Eestit kiitma ning surunud teejuhatajale nagu tänutäheks odööri pihku. Viiv hiljem sai parfüümipudelikese nainegi.

„Ma ei saanud midagi teha, võtsin selle vastu: ta nagu halvas mu ära,” meenutas rääkija. „Aju ei liikunud, ainult käsi oli taskus rahakoti peal ja ainuke mõte oli, et seda kätt ma siit ei liiguta.”

“Anna raha!”

Paraku teejuhatamine sellega ei lõppenud, sest musta verd mees saatis paari autoni. Andes igal sammul mõista, et arvata tänuks antud lõhnaõli eest tuleb siiski tasuda.

„Siis olid tal veel džempripakid,” märkis kõneleja. „Kui autoni jõudsime, viskas ta need kohe autosse ja hakkas jälle rahast rääkima, et “kui palju pole, anna natukegi”.”

Kui lunijale vastati, et raha ei ole, oli nurujal hea nõu hoobilt võtta: kaardi peal ju ikka on, läheme ja võtame automaadist.

Kuivõrd abielupaarile sai selgeks, et ega santijast muidu lahti saa, kui tuleb talle raha anda, saigi manguja lõpuks selle raha, mis perel käepärast oli.

„See mees läks nii agressiivseks, ei teadnud, mis ta veel teha võib, andsime selle kümme eurot ära,” meenutas Pikkur. „Siis ta läks ja hakkas tagaistmelt ära võtma asju, mis ta enne oli sinna visanud. Ise viskas, ise võttis.”

Politsei aitab

Õnneks sai ebameeldiv vahejuhtum sellega lõpu, sest üks veel hulgast Selveris ja selle ees askeldanud tõmmunahalistest kamandas nuruja teiste juurde, seda too kiiresti tegi.

Võib-olla selleks, et uutele jahimaadele suunduda?

„Õhtul käisime külas, rääkisin oma jutu seal ära ja siis kuulsin, et eelmisel päeval olid nad käinud ka Jannseni tänava Säästumarketi juures,” ütles Agnes Pikkur. „Tähendab, võõrad on jälle liikvel.”

Ilmselt vihjas rääkija viimase lausega nii selle aasta varakevadele kui suvele, kui Pärnus vastutulijatele pealtnäha heast peast roose kinkinud tõmmunahalised naised püüdsid lillede eest tasu välja kaubelda.

Politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Kristi Kais märkis, et inimesed võiksid teada: sellise, pealesunnitud tehinguga ei pea leppima.

Kui situatsioon muutub ebameeldivaks, tuleks kindlasti politsei poole pöörduda, sest kuidas muidu saab politsei analoogsetest avantüüridest teada, liiati neid lahendada.

„Soovitaksin kohe öelda äritsejatele, et kui tülitamine ei lõpe, kutsutakse politsei,” sõnas Kais. „Ise füüsiliselt või agressiivselt vastata kindlasti ei tohiks, kuna asi võib hoopis tülitatavale negatiivselt lõppeda.”