Võib arvata, et Lähis-Idas tekib Euroopa-laadne seis: tulistab vaid mõni segane ja siis, kui on täidetud kaks suuremat tingimust. Esiteks toimib ja tegutseb Palestiina riik ja imekombel on lahti saadud suuremast osast relvadest, mida sinna praegu metsikus tempos kuhjatakse.
Kommentaar: Kas relvis Lähis-Idas tuleb rahu?
Mõni päev tagasi tehti Tallinnas usinalt juttu sellest, nagu oleks Iraagi valitsus tühistanud alles oktoobris Venemaaga allakirjutatud relvaostu lepingu. Säärane uudis tõesti oli, aga sellele järgnes kohe ümberlükkamine (millest meil enam ei räägitud). Selle kohaselt 4,2 miljardit dollarit maksvat lepingut kõigest kohendatakse.
Ent päev hiljem ehk 10. novembril tuli teade, et USA müüb Saudi Araabiale veel 6,7 miljardi dollari eest relvi, kusjuures eelmisel, 2011. aastal ehk Araabia revolutsioonide aastal oli USA kolmekordistanud oma relvamüüki Araabia riikidele ja Iisraelile, sellest 30 miljardit dollarit langes samale Saudi Araabiale.
Paraku pole see kõik, sest 8. novembril Ühendemiraatides olnud Briti peaminister David Cameron sai oma sõjatööstusele tellimusi 4,8 miljardi dollari eest ja 4. novembril Abu Dhabit külastanud Prantsuse president Francois Hollande nõusoleku 60 lennuki Mirage-2000 väljavahetamiseks Rafaelide vastu, mis maksavad umbes niisama palju. Meie inforuumis reklaamiti üksnes Hollande’i sõidu Liibanoni osa (5. november) – ikkagi Süüria naabrus. Ei sõnagi peamisest ehk relvamüügist.
Cameroni sõidust ei räägitud üldse. Hea seegi, et Venemaa puhul lisati: teine relvamüüja Iraagile USA järel. Elik: kõik suurriigid müüvad üksteise võidu relvi.
Loomulik jätk sellele on relvade kasutamine. Ei saa pidada juhuseks sõjategevuse teatud ”aeglust“ nii Liibüas kui Süürias. Loodetavasti mäletatakse, kuidas hävitati lennuväljal, kuna õhku tõusta oli keelatud, Liibüa lennukeid, et pärast kodusõja lõppu loodud valitsusele kähku uued lennukid müüa. Sama saatus ootab Süüriat. Ja kuna Araabia riikide omavahelisi sõdu pole eriti olnud, on selge, et relvad on mõeldud pigem kasutamiseks oma rahva vastu ehk järgmiste revolutsioonide vältimiseks.
Vanema põlvkonna inimestele tulevad kindlasti meelde kõikvõimalikud relvastumisvastased kampaaniad, mis praegugi – kas või lihavõttepühade marsid Saksa- ja Inglismaal – ikkagi toimuvad, ent mida (vaba) meedia peaaegu ei kajasta. Mis teha, kui käes on suur kriis ja üks lihtsamaid, samal ajal kuritegelikumaid väljapääse sellest on relvade tootmine ja müümine. Nagu öeldud, rekordtempos. Ja häda neile, kes just kriisi ajal julgesid siin-seal üldist stabiilsust revolutsioonide-mässudega kõigutada, sest nüüd tuleb relvi osta! Sundkorras, sest suurriikide liidrid juba niisama kuhugi kõrbesse sõitma ei hakka!
On omamoodi sümboolne, et Araabia maailma viimane kaalukaim (ühis?)otsus ehk Süüria opositsiooni ühendamine toimus relvade kokkuostu keskustest ühe suuremas – Katari pealinnas Dohas. Teadu on Katar ja Saudi Araabia peamised Süüria opositsiooni relvastajad. Kohtumise tulemusena sai Süüria opositsioon pisut rohkem kui aasta jooksul kolmanda juhi, kui pidada silmas 23. augustil 2011 loodud Süüria rahvusnõukogu (SRN), ja neljanda juhi, kui arvestada Süüria rahvusliku koalitsiooni (SRK) loomist. SRKsse kuulub SRNgi.
Kui juba SRNi esimese kogunemise järel algas tema kuulutamine Süüria rahva ”legitiimseks esindajaks“, siis nüüd jagatakse sama tiitlit SRK-le. Viimasena mainitu on 60-liikmeline ehk neli korda väiksem SRNist. Kas ka efektiivsem, näitab aeg.
Tegelikult läks SRK loomine üle kivide ja kändude, sest SRN vahetas samuti välja oma juhid, selle etteotsa valiti kurdi asemel kristlasest kommunist, tolle asetäitjaks aga muslimivend. Niisugust võimukombinatsiooni annab mujal Araabia riikides otsida, kuid püha ürituse, Assadi režiimi kukutamise nimel ollakse valmis kõigeks. SRK etteotsa valiti sunni vaimulik, üks tema kahest asetäitjast on naine (enne Assadite võimuvõtmist presidendikohta omanud mõjuka Al-Attasi perekonna liige). Moskvast anti märku, et SRK-l tuleks alustada suhtlust Assadi režiimiga, ent teisipäeval end Kairos Araabia maade liigale ja kohale rutanud Euroopa Liidu välisministritele esitletud SRK lubas intensiivistada võitlust Assadi režiimi kukutamiseks.