:format(webp)/nginx/o/2025/04/10/16767494t1h4b2d.jpg)
Keskkonnaagentuur hakkab analüüsima teiste riikide tuulikujäätmekogemusi. Ehkki Eestis kehtivates seadustes on oma aja ära elanud tuulikute käitlemise raamistik paigas, kogutakse teadmisi, kuidas praktikas ringlussevõttu senisest paremini korraldada.
Viimastel nädalatel on Eesti avalikkuses elavnenud arutelu tuuleenergia keskkonnamõju üle. Jäätmeks muutunud tuulikuosade käitlemisel tuleb lähtuda kehtivast jäätmeseadusest ja -hierarhiast. Selle järgi peab tuulikukomponendid võimalusel ringlusse võtma või taaskasutusse suunama. Kuna Eestis ei ole suures mahus tuuleparke veel oma tööeast väljas, pole laialdast praktilist kogemust, kuidas tuulikumaterjali tõhusalt ringluses hoida või käidelda.
Seetõttu asub keskkonnaagentuur kliimaministeeriumi tellimusel ning Euroopa Liidu RePowerEU rahastuse toel koostama analüüsi, millega kaardistada tuulikute elutsükli lõppfaas ja anda ülevaade ülejäänud riikide parima praktika ja kogemuse kohta lõppkäitlusel. See aitab paremini mõista, kuidas tagada kindlustunne, et tuulikuid käideldakse nõuetekohaselt ka siis, kui arendaja on tegevuse lõpetanud või näiteks vahetunud.
"Meie vanim tuulepark on 22aastane ja töötab tänini, mistõttu Eestis on seni tekkinud jäätmetena vaid tuulikute üksikkomponente. Selleks aga, et tulevikus töö lõpetanud tuulikuid käideldaks nõuetekohaselt, peame juba praegu ettevalmistusi tegema. Nii oleme paremini toeks omavalitsustele, et juba tuuleparke plaanides oleks suurem teadlikkus ka tuuliku elukaare lõpu suhtes," ütles keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala.
/nginx/o/2025/04/10/16767495t1h8e5a.jpg)
Kui Eestis kehtiv regulatsioon juba toetab tuulikujäätmete ringlussevõttu ja taaskasutust, siis vastavad tehnoloogiad ja võimalused arenevad kiiresti. Lihtsamat materjali, millest koosneb tuulikutorn, saab juba nüüd hästi ringlusse võtta. Uuemate tuulikute puhul on võimalik vastava keemilise töötluse korral materjali pea täies ulatuses taaskasutada. Seetõttu ei alustata valdkonna käsitlemist nullist, vaid vaadatakse, mida saab veel teha, et tagada süsteemi usaldusväärsus ja järjepidevus.
Analüüsi tarvis võetakse ette Euroopa riikide praktiline kogemus ja antakse soovitused, kuidas Eestisse sobivaid lahendusi üle võtta. Fookuses on eelkõige ringmajandus olukorras, kus tuuleenergia osa kasvab kiiresti. Analüüs valmib tänavu augustis.
